Urineerimispäeviku täitmine:

Registreerida tuleb ööpäeva jooksul kõik urineerimisega seotud sündmused. Päevikut peab pidama vähemalt kahe järjestikuse ööpäeva kohta, mis vastaksid sinu tavapärasele elurütmile ja vedeliku tarbimise harjumustele. Kõik sündmused tuleb märkida päevikusse kellaajaliselt eraldi reale. Soovitatavalt kanna kõik sündmused päevikusse sisse koheselt.

Kuidas tähistada:
*Tulpa Joogid märgi kõik vedelikud, mida päeva jooksul tarbid ja nende kogus.
*Tulpa Lekked märgi X, kui esines uriinlike riietesse või sidemesse.
*Tulpa Urineerimise tung märgi X iga kord, kui käisid tualetis urineerimas.
*Tulpa Kogus märgi koheselt iga kord võimalikult täpselt mõõdetud uriini kogus.
*Tulpa Kommentaar märgi täpsustavad tegevused –  sideme või mähkme kasutamine, lekke suurus ja ka see kui uriini lekkest tingituna vahetasid riided või sideme.

• Põie ja sooletegevuse kontrollküsimustik siin
• Kusemishäirete küsimustik
  
• Uriinipidamatuse päevik – ööpäev siin

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Lahendused laialt levinud ja üha kasvavale terviseprobleemile, millest avalikult ei räägita.

Teresa Abivahendikeskus soovib jagada infot, mis aitaks selle suure mure puhul lahendust leida ja pakkuda vabadust elada ja liikuda just nii nagu Teile meeldib! Kui te olete üks vähestest õnnelikest, kellel antud tooteid vaja pole, siis olete neist vähemalt teadlik ning saate seda infot oma teiste lähedaste ja tuttavatega vajadusel jagada. Millest aru saada, et see teema võib lähedasele muret valmistada? Selleks on väikesed märgid – kui enam ei taheta ette võtta väikest või pikemat auto- või bussisõite, juba enne väljaminekut ja ka kohale jõudes uuritakse kus ja kas on läheduses WC-d, WC-s käiakse igal võimalusel ehk liiga tihti, loobutakse lennureisist jne.

Miks ja kuidas ning kas see teema puudutab ka Teid või Teie tuttavaid?

Kas teate, et väga suur osa meist, ehk elu jooksul iga kolmas – neljas on pidanud oma tegemisi piirama just selle terviseprobleemi pärast. Probleemi tegelik ulatus ja kasv on väga suur ning statistika ei jõua tegelikkusele järgi. Kahjuks tunneb inimene ennast aga selles olukorras üksiku ja õnnetuna, sest puudub teadmine probleemi laiast levikust ja arvatakse, et see on ainult minul. Kuidas on pidamatuse suur kasv võimalik? Pidamatuse põhjused on aastatega mitmekesistunud – pingeline elu, terviseprobleemid, suurenenud koormused ja istuv eluviis süvendavad seda, olles kõik olulised tegurid selle seisundi tekkimisel.

Millal on siis õige või viimane aeg hakata tegutsema ja suuremat probleemi ennetama?

Hoiatussignaalina peaksime võtma paari ootamatut tilka pükstes, kas siis naermisel, köhimise, tõstmisel, hüppamisel, muul pingutusel või tegevusel! Samuti on meestel märkamise kohaks järeltilkumine. Need on märguanded, et vaagnapõhjalihased on lõtvunud või nende töötamine häiritud ning on aeg antud teemaga tegeleda. Soovitame nõu pidada põieõe, urogünekoloogi või perearstiga põhjuse väljaselgitamiseks ning uuringute läbiviimiseks. Kindlasti ei tohiks jääda rahule diagnoosiga „vaata passi!“. Julgustame teid pöörduma abi saamiseks Teresa Abivahendikeskusesse, kus meie spetsialistid nõustavad teid uriinipidamatuse alal.

Muudame Sinu mure märkamatuks!

Saame oma igapäevatöös pidevalt kinnitust, et pidamatus põhjustab sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme ning kuna sellest rääkimine on paljudele inimestele üldjuhul ebamugav, siis ei otsi nad kunagi abi ega küsi nõu. Pidamatus raskendab nii töötamist, reisimist kui ka vaba aja veetmist.

See võib viia aktiivsest elust kõrvaletõmbumiseni ning sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne. Probleemi saab enamikul juhtudel parandada või leevendada, aga selleks peab inimene teadma, et see probleem ei ole ainult temal, vaid on väga laialt levinud ja tuleb abi küsida!

Põiepidamatuse korral on asendamatud just spetsiaalselt uriini imavad tooted, mis võimaldavad jätkata oma harjumuspäraseid tegevusi. Oluline on teada, et juhuslikud asendused või näiliselt sarnased tooted (wc paber, suvalised lapikesed ning tavalised hügieenisidemed) ei sobi uriini lukustamiseks.

Teresa Abivahendikeskuse laias valikus on spetsiaalsed tooted alates väga õhukestest sidemetest üksikute tilkade ja väiksemate lekete jaoks (alates 60ml), kuni imava aluspesuni (1010ml, mis võimaldab rahulikult ette võtta ka näiteks pikema lennureisi, sest mahutab mitu põietäit). Lisaks lai valik eri tüüpi mähkmeid suurema probleemi ja lamavate hooldust vajavate inimeste puhul (maksimaalse imavusega kuni  4500ml). Kõik need tooted imavad kiirelt erituva uriini ning lukustavad ka lõhna.

Et kaitse oleks maksimaalne, peab toode vastama teatud kriteeriumitele võimalikult täpselt – nendeks on imavus, suurus (mähkmetel ja aluspesul oluline õige suurus puusaümbermõõdu järgi) ja funktsionaalsus. Liiga suure imavusega või ümbermõõdult suur toode, ei taga 100%-list kaitset ning ei ole kandmisel mugav. Kindlust lisab ka liimiriba, mis fikseerib sideme tugevalt pesu külge nii, et see püsib õiges kohas. Kindlasti ei tasu lasta ennast petta mõne toote õhukesest väljanägemisest – sisu on ikka eriti imav, lukustades kiirelt vedeliku ja lõhnad. Kuivaks ning lõhnavabaks igas olukorras aitavad jääda ikka ainult spetsiaalsed tooted ning pidamatuse tooteid ei tohiks asendada tavaliste hügieenisidemetega, sest need on loodud teise probleemi lahenduseks. Uriini võib eritud ühe korraga sama palju, kui menstruaalverd kogu perioodi jooksul kokku.

Teresa e-poes on müügil lai valik uriinipidamatuse tooteid naistele ja meestele. Kui proovite erinevaid tooteid, siis jätke alles sideme küljes olev liimiriba kaitsev paber, kuhu on märgitud toote nimi – selle põhjal saate hiljem poest leida endale sobiva toote.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Uriinipidamatuse tüübid

Uriinipidamatuse sümptomid võivad nende meditsiinilistest põhjustest tingituna olla erinevad. Sellest hoolimata tuleks uriinipidamatust käsitleda alati tervisehäire, mitte haiguse enesena.

Stress-uriinipidamatus – tahtest sõltumatu, tekib seoses füüsilise koormusega

Kõige sagedamini põhjustab seda vaagnapõhja-  või sulgurlihaste nõrgenemine või menopaus ning sellist uriinipidamatuse vormi esineb kõige sagedamini sünnitanud naistel. Kõhuõõne ja põie summaarne rõhk kasvab suuremaks sulgurlihase vasturõhust ning põielihas ei tõmbu kokku. Tahtmatut uriinipidamatust esineb näiteks siis, kui rõhk kõhuõõnes köhimise või aevastamise ajal järsku suureneb.

Sunduriinipidamatus – tugev urineerimistung tekib kiiresti ja jõulisena

Sunduriinipidamatuse puhul tekib tugev urineerimistung, mis ei ole seotud pingutusega vaid tahtest sõltumatu põielihaste kokkutõmbega. See on tingitud põieseinalihase ülitundlikust reaktsioonist ning selle puhul võib põis enne WC-sse jõudmist täielikult tühjeneda. Sümptomid ja raskusaste võivad muutuda, võib esineda ka täiesti häireteta perioode. Põhjuseks võivad olla muu hulgas kuseteede põletikud, põiekivid või -kasvajad, ning eesnäärme vohamine, samuti ärrituste tugevnemine, urineerimisrefleksi nõrgenemine.

Ülevoolu-uriinipidamatus ja tilkumine – pidamatus tekib põie täitumisel

Ülevoolust tingitud uriinipidamatuse puhul hakkab uriin üleveninud põiest välja voolama kohe, kui põiesisene rõhk ületab sulgurlihase rõhu. Meeste puhul takistab põie tühjenemist sageli suurenenud eesnääre. Põhjuseks võivad olla ka urineerimisrefleksi nõrgenemine ja harva ka mehhaaniline takistus.

Segauriinipidamatus

Segauriinipidamatuse all mõeldakse stress- ja sunduriinipidamatuse kombinatsiooni.

Järeltilkumine – tekib kusejuha kudede lõtvumisel

Esineb igas eas meestel, rohkem ülekeskealistel. Kudede lõtvumise tõttu ei pöördu kusejuhasse jäänud uriin tagasi põide, vaid tilgub mõne aja pärast pükstesse.

Roojapidamatus

Roojapidamatuseks loetakse iseeneselikku roojamassi eritumist. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks vaagnapõhja- või sulgurlihaste vigastused, mitmesuguste lõikuste järelmõjud või raske kõhukinnisus.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu toetatakse inimese toimetulekut peale haigestumist ja tema elamist võimalikult kaua omas kodus, toetades teda erinevate teenustega nagu koristamise ja toidu kohaletoomise teenus, koduõendus, eritransport, kodu kohandamine jmt.

Avahoolduse üks tugiteenustest on pidamatushoolduse ja teiste abivahendite eraldamine. Hästi toimiv abivahendite riigipoolse soodustuse süsteem parandab abivajaja võimet ja huvitatust enese eest hoolitseda, mille tulemusel on võimalik saavutada paremaid hooldustulemusi. See omakorda parandab abivajaja tegevusvõimet ja elukvaliteeti ning vähendab vajadust käia arsti vastuvõtul.

Eestis reguleerib abivahendite soodustingimustel müüki ja renti Sotsiaalkaitseministri määrus. Riigipoolse soodustusega on võimalik osta abivahendeid puude ja/või vähenenud töövõimega inimestel, vanaduspensioni ealistel ja lastel alates 3. eluaastast, loe lähemalt siit. Riik kompenseerib toodete hinna osaliselt piirhinna alusel.

Abivahendi vajaduse tuvastab vastavalt määrusele: perearst, eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või ämmaemand.

Soodustingimustel abivahendi ostmiseks on vajalik:

1. Arstitõend
*Tõend võib olla paberkandjal või saadetud digi-allkirjastatuna (tõendina ei sobi digiretsept).
*Puudeta lastel tuvastab abivahendi vajaduse endiselt eriarst.
*Tõend kehtib 2 aastat.
*Vanaduspensioni ealistel puudub esmase tõendi vajadus uriini imavate abivahendite osas.
*Alates 16. aastasel tööealisel isikul puudub korduva tõendi vajadus.
*Arstitõend peab sisaldama üheselt arusaadavalt abivahendi nimetust või abivahendi ISO koodi:
a) „Uriini imavad abivahendid“ / ISO kood 09.30. – kirjutades tõendile antud nimetuse või koodi, ei pea eraldi välja tooma teisi kaasuvaid abivahendeid (pesemine, naha kaitse, niisutatud salvrätid, aluslinad jne.), sest tõend laieneb neile automaatselt.
b) „Kateetrid“ / ISO kood 09.24. – kirjutades tõendile antud nimetuse või koodi, ei pea eraldi välja tooma teisi kaasuvaid abivahendeid (uriinikotid, uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid; samuti naha kaitse ja puhastamise ning keha pesemise ja küürimise vahendid), sest tõend laieneb neile automaatselt.

2. Isikut tõendav dokument.

*Hooldekodudes elavatel inimestel õigus osta pidamatus-hooldusvahendeid riikliku soodustusega piiratud sortimendi ulatuses.

Kõiki uriinipidamatuse tooteid saab soodustingimustel osta Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti samuti Teresa e-poest.

Limiidid ja ISO koodid toodetele, mida saab Teresa Abivahendikeskusest osta riikliku soodustusega:

Uriini absorbeerivad abivahendid, tõendi alusel 2a, vanaduspensionäridel ilma tõendita. Tõend laieneb koodidele 09.21 ja 09.33.30.
* 09.30.24 – Laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed – 120 tk kuus, 40 %
* 09.30.00 – Ühekordsed imavad aluslinad – 30 tk kuus, 50 %
* 09.30.45 – Pestavad imavad aluslinad – 2 tk kuus, 50 %
* 09.30.39 – Püksid sidemete ja mähkmete fikseerimiseks – 5 tk kuus, 50 %

Uriini eritumist suunavad abivahendid nüüd Haigekassa soodustusega:
9MS0047 – Ühekordsed põiekateetrid – 1000 tk poolaastas
9MS5514 – Peenisekatted – 240 tk poolaastas
9MS4272 – Püsikateetrid – tehniline limiit 36 tk poolaastas (tehniline limiit tähendab: 100 % silikoonkateeter – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 4 tk; silikoonelastomeer kateetrid – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 3 tk; silikoniseeritud, ehk SILKOLATEX – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 1 tk)

Uriinikogujad (kaasuvad tooted koodile 09.24):
9MS0019 – Uriinikotid – 60 tk poolaastas
9MS6878 – Uriinikoti kinnitusvahendid – 12 tk poolaastas

Naha kaitse ja puhastamise vahendid (Soodustus kehtib ainult koodiga 09.30 tehingu teinud isikule ja Eesti Haigekassa rahastusega kateetreid ja uriinikotte või peenise katteid soetanud isik):
* 09.21.06 – Veevabad niisutava toimega ja/või barjääri tekitavad intiimpiirkonna pesuvahendid pH tasemega     5,5 – 5 eur kuus, 50%
* 09.21.18 – Tsinkoksiidi põhised vahendid uriinipidamatuse korral intiimpiirkonna naha kaitsmiseks ja hooldamiseks – 6.30 eur kuus, 50%

Abivahendid pesemiseks (soodustus kehtib ainult koodiga 09.30 tehingu teinud isikutele):
* 09.33.30.01 – Niisutatud salvrätid – 5.30 eur kuus, 50%
* 09.33.30.02 – Pesukindad – 60 tk kuus, 50%
* 09.33.30.03 – Veevaba peapesumüts – 4 tk kuus, 50%

 Tualeti kasutamise abivahendid:
* 09.12.03.01 – Poti-ja dušitoolid, 1 tk – 4 a. jooksul, 60%
* 09.12.15 – Potikõrgendused, 1 tk – 4 a. jooksul, 80 %
* 09.12.33 – Siibrid, 1 tk – 4 a. jooksul, 50%

 Abivahendid pesemiseks, vannitamiseks ja duši kasutamiseks:
* 09.33.03 – Vanni- ja dušitoolid, 1 tk – 4 a. jooksul, 70%

Lamatiste vältimise abivahendid:
*04.33.03.01 – Lamatisi ennetavad istmepadjad ratastooli kasutajale, 1 tk – 2 a. jooksul, 90%
*04.33.06 – Madratsid lamatiste vältimiseks, 1 tk – 3 a. jooksul, 90%

Söögipõlled:
*09.03.39 – Söögipõlled – 60 tk kuus, 50%

Ühe ja kahe käega käsitsetavad käimisabivahendid:
* 12.03.03 – Käimiskepid, 1 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.06 – Küünarkargud, 2 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.12 – Kaenlakargud, 2 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.16 – Harkkepid, 2 tk  – 3 a. jooksul, 50%
* 12.06.06 – Rulaatorid, 1 tk – 4 a. jooksul, 40%

Siirdumis- ja teisaldamisabivahendid:
* 12.31.03.01 – Libistamislauad, 1 tk – 4 a. jooksul, 50 %
* 12.31.03.02 – Libilinad, 2 tk – 2 a. jooksul, 70%

Vaata rohkem infot abivahendi saamise, õigustatuse ning suurendatud limiitide ehk erimenetluste kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Haigused ja uriinipidamatus

Diabeet

Diabeet võib kaasneva haigusena põhjustada närvide funktsioneerimise häireid, st neuropaatiat. Närvisüsteemi muutuste tekkimist mõjutavad muuhulgas vanus, diabeedi kestus, kapillaarverevarustuse häired ja pidev liiga kõrge veresuhkru tase.

Diabeetilist neuropaatiat on kahte tüüpi: perifeerse närvisüsteemi ning autonoomse ehk siseelundite närvide neuropaatia. Neist teine ehk autonoomne neuropaatia kahjustab siseelundite närvisüsteemi, mistõttu diabeetikutel võib esineda madala veresuhkru puudulikku tajumist, mao funktsiooni nõrgenemist, higistamist, kõhulahtisust või -kinnisust. Samuti võib esineda urineerimisprobleeme, näiteks võib põide jääda jääkuriini. Põiefunktsiooni häired ongi diabeetikutel üpris levinud. Nii perifeerse kui ka autonoomse neuropaatia tähtsaimaks raviks on veresuhkru tasakaalu säilitamine.

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi on progresseeruv närvihaigus, mille peamisteks sümptomiteks on värin, liigutuste aeglus ja lihaste jäikus. Parkinsoni tõve sümptomid on tingitud dopamiini nimelise neuromediaatori vähenemisest ajus. Parkinsoni tõve all kannataval patsiendil võib esineda ka tasakaaluhäireid, mitmesuguseid autonoomse närvisüsteemi häireid nagu asendi vahetamisest tingitud vererõhu langus, kõhukinnisus ja põiefunktsiooni häired.

Mõnikord võib üliaktiivne põis olla tingitud Parkinsoni tõvest. Sellisel juhul on põie funktsioneerimine või funktsiooni reguleerimine häiritud ja üliaktiivne põis üritab tühjeneda sellest hoolimata, et põis pole veel täis. Haigestumise põhjusi ei tunta ning haigust ei ole võimalik välja ravida. Parkinsoni tõve sümptomeid leevendatakse ravimite ja ravivõimlemisega. Uriinipeetust esineb sagedamini meestel kui naistel ning see võib olla tingitud ka kasutatud ravimitest.

Dementsus

Kuseteede normaalseks toimimiseks on lisaks tervetele kuseteedele tarvis ka hormoonide normaalset funktsioneerimist ning tahtlikuks urineerimiseks vajalikku ajutegevust. Dementsuse all kannatajatel on see süsteem häiritud ja dementsetel patsientidel kujutab uriinipidamatus endast sageli mitme eri teguri summat. Näiteks halveneb aju suutlikkus võtta vastu põiest saabuvaid signaale ja anda käske urineerimiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Sageli on dementsuse all kannatavate patsientide uriinipidamatuse põhjuseks desorientatsioon, mäluhäired ja masendus. Lisaks on dementsetel inimestel raske WC-d leida, uksi ja tualetipotikaasi avada, riideid seljast võtta jne. Uriinipidamatust mõjutab ka patsiendi kandumine omasse maailma ning muust maailmast irdumine.

Masendus

Uriinipidamatus põhjustab patsientidele alati märkimisväärseid probleeme ja selle tulemusel võivad patsiendil tekkida psüühilised probleemid. Ongi teada, et ängistus, masendus ja alaväärsustunne on teinekord uriinipidamatusega seotud. Uriinipidamatusega kaasnev negatiivne mõju patsiendi sotsiaalsusele ja elukvaliteedile on sageli väga kõrge, vaimselt võib see olla koguni traumeerivam kui vähk. Masendus on väga harva uriinipidamatuse põhjuseks.

Sclerosis multiplex

Sclerosis multiplex on noorte täiskasvanute sage kesknärvisüsteemi haigus, mis võib põhjustada töövõimetust ning sügavat puuet. Sclerosis multiplexi esineb kaks korda sagedamini naistel kui meestel. Tavaliselt ilmnevad esimesed sclerosis multiplexi sümptomid 20-40 aasta vanuselt, kuid haiguse kulg võib väga suurel määral varieeruda. Sclerosis multiplexi sümptomid tekivad närvikiudu ehk aksonit ümbritseva koe ehk müeliini vigastustest, millega kaasnevad kommunikatsioonihäired kesknärvisüsteemi rakkude vahel. Kõige sagedamini esinevad vigastused nägemisnärvides, suuraju sügavates osades, väikeajus ja seljaajus. Sclerosis multiplexi patsientidel võib esineda segauriinipidamatust, s.t. raskusi urineerimise alustamisel, uriini kinnipidamisel ja põie tühjendamisel. Eriti sageli esineb nähtust, mil urineerimine algab kohe kui patsient tunneb, et põis on täis.

Vähkkasvajad

Pidamatus võib olla seotud ka paljude vähkkasvajatega, eriti kui urineerimise või roojamise seisukohast olulist piirkonda tuleb opereerida. Urineerimis- ja roojamishäireid esineb sageli eesnäärme- või põievähi korral.

Depressioon

Uriinipidamatus on paljudele psüühiliselt häiriv seisund ning uriinipidamatus kui teema on jätkuvalt tabu, mistõttu inimesed ei pöördu arsti poole ega tunne seetõttu ka ravivõimalusi. Probleemina on uriinipidamatus levinum kui arvatakse ning sellel on ulatuslikud inimlikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Uriinipidamatus põhjustab suurt häbi, enesekindluse kaotust ja sotsiaalset isolatsiooni. Uuringud näitavad, et uriinipidamatus võib koguni halvendada elukvaliteeti rohkem kui mitmed kroonilised haigused ning psüühiliselt võib see olla traumeerivam kui vähk. Ravivõimaluste areng – ravimid, kirurgilised protseduurid ja sidemed – parandavad märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti, sümptomeid. Seepärast tasub abi otsida ja julgustada abi otsima juba varajases staadiumis – kohe kui sümptomid ilmnevad ning enne kui probleem patsiendist jagu saab.

Arengupeetus

Arengupeetusega inimene on see, kelle vaimne funktsioneerimine või areng on kaasasündinud või kujunemiseas esinenud haiguse, rikke või puude tõttu pärsitud või häiritud. Arengupeetusega patsientide meditsiinilised diagnoosid on väga erinevad. Suurem osa neist on haruldased ja sageli pole arengupeetusega patsiendi seisundi põhjust võimalik täielikult diagnoosida ning puude tegelikku põhjust välja selgitada. Paljudel arengupeetusega inimestel on lisaks ka muid puudeid, mis võivad raskendada liikumist, rääkimist või teiste inimestega suhtlemist. Uriinipidamatus võib arengupeetusega patsiendi puhul olla üks igapäevastest probleemidest ning selle muudab raskemaks asjaolu, et inimene vajab kuivana püsimiseks teiste abi. Arengupeetusega inimesed väärivad samasugust inimväärset kohtlemist kui igaüks meist, ehhki nad ei saa või ei oska enda eest ise seista.

Liikumispuue

Uriinipidamatus on tihedalt seotud paljude liikumispuuetega, muuhulgas halvatusega. Puudega inimestel võib lisaks uriini- või roojapidamatusele kaasneda ka piiratud võime enese eest hoolitseda, näiteks kasutada hügieenisidemeid või muid kasulikke abivahendeid.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Lahendused laialt levinud ja üha kasvavale terviseprobleemile, millest avalikult ei räägita. Kas teate, et väga suur osa meist, ehk elu jooksul iga kolmas-neljas, on pidanud oma tegemisi piirama ühe kindla terviseprobleemi pärast – see on uriinipidamatus ehk inkontinentsus. Kahjuks tunneb inimene ennast selles olukorras üksiku ja õnnetuna, sest puudub teadmine probleemi laiast levikust ja lahendustest.

Soovime aidata pidamatuse puhul lahendust leida, sest teadmised ja õiged vahendid tagavad igapäevase elukvaliteedi ja liikumisvabaduse. Põhjused pidamatuse tekkeks on lisandunud aastatega. Pingelisemaks muutunud elu, haigused ja koormused ning istuv eluviis ainult süvendavad seda. Kõik need on aga olulised faktorid pidamatuse tekkeks. Pidamatuse
teket võivad soodustada rasedus, korduvad sünnitused, tüsistused sünnitusel, menopaus, eesnäärme probleemid, kuseteede- ja põiepõletikud, kroonilised- või mitmed kaasuvad haigused, diabeet, neuroloogilised probleemid, kõhukinnisus, aga ka pidev raskuste tõstmine, rühihäired, vanus, ülekaalulisus ja vahel ka ravimite kõrvaltoime.

Enamlevinud uriinipidamatuse tüübid:
Stress- ehk pingutusinkontinents ‒ tahtele allumatu uriinileke füüsilise pingutuse korral. Põhjus – nõrgad vaagnapõhjalihased. Tunnus – tilgad või sorts pükstes raskuste tõstmisel, aevastamisel, köhimisel, naermisel, hüppamisel jne. Tung- ehk pakitsusinkontinents  tahtele allumatu uriinieritus urineerimisvajaduse tekkel. Põhjus – kusepõie lihasümbrise üleärritus või ebastabiilsus. Tunnus – sage urineerimine, kiire vajadus, pakitsusel tekkiv leke, öine voodimärgamine. Ülevooluinkontinents ‒ tahtele allumatu uriinieritus ületäitunud põie tõttu. Põhjus – põielihas väljaveninud ja pole võimeline kokku tõmbuma; põiesisene rõhk ületab väljavoolutakistuse; takistus uriini voolamisel. Tunnus – väikeste uriinihulkade pidev eritumine. Üsna sageli esineb erinevat tüüpi pidamatust ka samaaegselt. Lisaks pidamatustoodete kasutamisele peaks alati ka probleemi põhjustega tegelema, ehk siis eriarsti või põieõe juurde kontrolli minema, kuna põieprobleemid võivad viia tüsistuste tekkeni. Mida kiiremini reageerida, seda suurem võimalus on antud murest vabaneda. Tihti võib arsti juurde jõudmine võtta aega ning siin tuleb appi Teresa Abivahendikeskus, et saaksite jätkata koheselt kuiva ja lõhnavaba igapäevaelu. Oluline on kasutada just spetsiaalselt pidamatuse jaoks ettenähtud tooteid, mis suudavad kiirelt erituva uriini koheselt endasse imada. Need on õhku läbilaskvad, diskreetsed, usaldusväärsed ja ei lase ebameeldival lõhnal tekkida (mitte segi ajada tavaliste hügieenisidemetega). Tooted on spetsiaalselt nii
naistele kui meestele. Teresa Abivahendikeskus nõustab tasuta kõiki abivajajaid.

Teresa nõustaja aitab välja selgitada pidamatuse raskusastme ja liigi ning Teile sobivamad ja vajalikud tooted küsimuste teel – meditsiinilist läbivaatust ei toimu! Tasuta nõustamisele võib tulla abivajaja ise, samuti tema hooldaja, sugulane või lähedane.

Müük riikliku soodustuse alusel! Lisainfo riiklik toetussüsteem

Naistele

Iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust, kuna seda esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel.

Inkontinentsuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga. Nii esineb 10% naistest, kes on sünnitanud kolm last, uriinipidamatus ning neli last sünnitanud naiste hulgas on see protsent kasvanud 15.

Naistel toetab põit ja kusejuha lihaste kiht, mida kutsutakse vaagnapõhjalihasteks. Need lihased toetavad kusejuha sulgurit ning kui need lihased nõrgenevad ja nende elastsus väheneb, võivad ka kõige tavalisemad toimingud nagu näiteks köhimine naistel uriinilekke põhjustada. Vaagnapõhjalihased võivad venida ja nõrgeneda näiteks raseduse ja sünnituse ajal. Ka ülekaal koormab vaagnapõhjalihaseid liigselt.

Menopausi ajal võib väheneda vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nende funktsioneerimine muutub nõrgemaks, mis aga tingib uriinipidamatust. Sedamööda, kuidas vanus kasvab, muutuvad keha lihased nõrgemaks ja pärast menopausi muutub naissuguhormooni (östrogeeni) vähenemise tõttu põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks.

Naiste uriinipidamatuse muudeks põhjusteks võivad olla närvikahjustused, teatud ravimid, kõhukinnisus ja mitmesugused põiepõletikud.

Naistel on soovitatav teha regulaarselt vaagnapõhjalihaste harjutusi, mis tugevdavad lihaseid, vähendades pidamatuse riski ning suurendades muuhulgas ka seksuaalset naudingut.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Eneseväärikust ja normaalset elurütmi aitavad säilitada õigesti valitud pidamatushooldusvahendid, mis on: turvalised, mugavad, diskreetsed, lekkekindlad, kehakuju arvestavad, lihtsasti paigaldatavad ja eemaldatavad, tagavad paigalpüsimise ja võimaldavad sõltumatut tegutsemist ja liikumist, on nahasõbralikud, piisava imavusastme – ja kiirusega.

Mähkme valik sõltub pidamatuse raskusastmest – mida raskekujulisem see on, seda suurema imavusega mähe tuleb valida (imavus on kirjas pakendil). Erinevatel tootjafirmadel on kasutusel erinevad imavuse näitajate süsteemid. Näiteks TENA toodetel on 8 tilga süsteem, värv ja toote nimetus. Erinevad on vedelikuindikaatorid: TENA toodetel värvub kollane indikaator siniseks mähkme täitumisel, MoliCare toodetel kaob sinine indikaator mähkme täitumisel ära. Mähkmetel on reeglina ka lõhnaneutraliseerija.

Pidamatushooldusvahendid jagunevad vastavalt pidamatuse astmele:

• kergeks – pidamatuse sidemed, võivad olla eraldi meestele ja naistele
• keskmiseks – püks-, vorm- ja vöömähe, imavad püksid)
• raskeks – püks-, vorm- ja vöömähe, imavad püksid)

Sobiliku keskmise või raske pidamatuse mähkme valikul on vajalik teada puusaümbermõõtu.

Teresa Abivahendikeskustes üle Eesti ja E-poes:

• on saadaval suurim valik erinevaid pidamatuse ja koduseid hoolduse tooteid ning abivahendeid vaata uriinipidamatuse tooteid
• on samuti saadaval  kateetrid (ühekordsed – ja püsikateetrid) ja uriinikotid

Tehnilised abivahendid aitavad igapäevatoimingutega iseseisvamalt toime tulla. Abivahendi valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

• inimese sooliste ja vanuseliste erisustega;
• kasutuskeskkonna ja sellest tulenevate nõuetega abivahendi disainile ja vastupidavusele;
• abivahend peab vastama vajadustele;
• olema kasutajale mugav, meeldiv ja ohutu.

Abivahendi valikul soovitame kindlasti pöörduda nõu saamiseks Teresa Abivahendikeskuse spetsialistide poole, meie keskused asuvad üle Eesti kontakt

Abivahendid jagunevad kasutusviisi järgi:

• liikumise abivahendid;
• tualeti kasutamise abivahendid;
• vanni ja duši abivahendid;
• lamaja haige abivahendid;
• haige ümberasetamise abivahendid, tõstukid;
• taastusravi ja treeningu abivahendid;
• teised igapäevaelu toetavad abivahendid.

Riik kompenseerib suure hulga abivahendite ostmist ja rentimist. Siia hulka kuulub enamik eespool nimetatud pidamatushoolduse ja tehnilistest abivahenditest, lisaks kateetrid, uriinikogumiskotid. Täpsemalt saab soodustingimustel abivahendite soetamise korrast lugeda lehelt abivahendite riiklik toetussüsteem.

NAHAHOOLDUSVAHENDID

Oma füsioloogilisi ülesandeid saab täita ainult puhas nahk ja pidamatuse all kannatavate inimeste puhul muutub selle õige hügieen eriti tähtsaks. Silmas tuleb pidada, et eakate inimeste nahk on kuivem ja õrnem, nahakahjustused tekivad hõlpsamini ja paranevad kauem. Teresa Abivahendikeskustest ja veebipoest saab osta mitmesuguseid õrnale nahale sobivaid vahendeid ja meie konsultandid annavad meelsasti nõu ka nende kasutamiseks.

Naha pesemise vahendid on õeldud igapäevaseks naha puhastamiseks. Tundliku naha pesemiseks on soovitatav kasutada vett ja seepi asendavaid pesukreeme, mis sisaldavad nahka kaitsvaid õlisid ja kuivamist takistavaid aineid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata intiimhügieenile.

Pesukreem – asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Pesukreem kantakse pesukindale või pesulapile ja sellega pühitakse kogu keha või soovitud keha piirkond. Pesemise järgselt ei ole tavaliselt vaja peale kanda nahka pehmendavaid tooteid.

Pesuvaht – asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Pesuvaht kantakse pesukindale või pesulapile ja sellega pühitakse kogu keha või soovitud keha piirkond. Pesemise järgselt ei ole tavaliselt vaja peale kanda nahka pehmendavaid tooteid.

Pesukindad – sama pehmed kui keha pesemise lapp, kuid kinnast on mugavam kasutada. Kätte tõmmatud kindale valatakse kehahooldustoodet ja kantakse puhastatavale kehapiirkonnale. Kinda teise poolega saab naha pärast kuivatada.

Niisutatud salvrätid ja pesukindad – eelniisutatud pehme rätik, mis on mõeldud keha kiireks puhastamiseks. Asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Puhastusvedelik ei vaja mahapesemist. Toode ühendab pesukinda ja pesuvahendi kasutamise, mis muudab naha puhastamise lihtsamaks.

Vannimütsid – lihtne ja mugav juuste pesemise võimalus, kui tavaline peapesu on raskendatud. Juukseid ei ole vaja veega niisutada ega loputada. Pärast kasutamist kuivatada juuksed rätikuga.

DESINFEKTANDID

On keemilise koostisega puhastusained, mis muudavad mikroobid kahjutuks.

NAHAKAISTEVAHENDID

Tundlik ja vananev nahk vajab loomuliku niiskustaseme tagamiseks lisaniisutust ja –kaitset. Sobivad kreemid ja salvid, mis rahustavad nahka ja aitavad sellel vajadusel kiiremini paraneda.

Nahahoolduskreem – kuivale ja tundlikule nahale mõeldud kreemid, mis imenduvad hästi ja pakuvad nahale kaitset kuivuse eest. Kreeme peaks kasutama pärast vee ja seebiga naha pesemist.

Ihupiim – normaalsele ja kuivale nahale mõeldud niisutaja, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Ihupiim imendub kiirest naha sisse, jätmata nahka rasvaseks.

Kaitsekreem – mõeldud naha kaitseks uriini ja teiste ärritajate eest. Peamiselt kasutamiseks mähkmealusel nahal, kuid võib kasutada ka teistes kaitset vajavates piirkondades.

Tsinkkreem – mõeldud naha rahustamiseks, taastamiseks ja kaitsmiseks. Sobib kuivale, tundlikule ja lõhenenud nahale. Peamiselt kasutamiseks mähkmealusel nahal, kuid võib kasutada ka teistes kaitset vajavates piirkondades.

Kogu põetuse ja hooldusvahendite sortimendiga saate lähemalt tutvuda meie e-poes ja Teresa Abivahendikeskustes kohapeal – leia omale lähim kauplus siit.

SIDEMED, MÄHKMED JA ALUSLINAD

Vaata täpsemat valikut meie e-poes vastavalt täiskasvanute mähkmed

Sidemed naistele

Sobivad naistele kerge ja keskmise pidamatuse korral. Pesukaitsed ja sidemed kinnitatakse kleepribaga aluspükste külge.

Sidemed meestele

Sobivad meestele kerge kuni keskmise pidamatuse korral. Pesukaitsed ja sidemed kinnitatakse kleepribaga aluspükste külge.

Imavad püksid

Sobivad aktiivsele ja iseseisvale inimesele keskmise ning raske pidamatuse hoolduseks. Imavaid pükse võib kasutada nagu tavalist aluspesu. Neid on lihtne iseseisvalt jalga tõmmata ning lahtirebitavad küljed hõlbustavad pükste vahetamist. Saadaval on ka värvilised imavad püksid, mille leiate nii naiste kui meeste kategooriast.

Valged – pants imavad aluspüksid Värvilised – imav aluspesu

Vöömäkmed

Vöömähe sobib nii voodihaigele kui aktiivsele inimesele keskmise ja raske pidamatuse korral. Tänu vööle saab mähkme lihtsalt paigaldada nii hooldaja kui ka kandja iseseisvalt. Saab korduvalt avada ja sulgeda (näiteks WC-sse minekul). Jätab küljed avatuks – näiteks süsti tegemiseks ei pea mähet ära võtma. Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raksusastmele ja puusaümbermõõdule.

Püksmähkmed

Püksmähkmed sobivad igat tüüpi pidamatuse puhul ja neid on saadaval erineva suuruse ja imavusega. Püksmähkmed kinnitatakse külgede pealt kleepribade abil. Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raksusastmele ja puusaümbermõõdule.

Vormmähkmed

Vormmähkmeid hoiavad kindlalt paigal fikseerivad võrkpüksid, mis tõmmatakse jalga õmblused väljaspool.
Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raskusastmele, fikseerivad püksid vastavalt puusaümbermõõdule.

Voodikaitselinad ja madratsikaitsed

Aluslinu ja madratsikatteid soovitatakse kasutada voodi või tooli kaitseks uriinilekete eest, samuti hügieeniprotseduuride läbiviimise ajal. Valikus on nii ühekordsed, kui korduvkasutatavad linad (tavalised ja madratsi alla keeratavate tiibadega) ning katteid (nurgast kummidega või seelikuga). Imava aluslina pannakse voodilina peale ning selle sisu ei lase voodilinadel ja madratsil märguda. Soovitatav kasutada õige mähkme leidmise perioodil, et voodi jääks lekete korral kuivaks. Õigesti valitud mähkme puhul ei ole kaitselina kasutamine vajalik. Madratsikaitse on mitteimav lekkeid takistav kate, mis pannakse madratsi peale. Soovi korral võib katte peale panna ka lina, aga kuna pind on puuvillane või frotee, siis üldjuhul pole lina lisamine vajalik. Katted on kergesti masinas pestavad.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Meestele

Meestel on kõige sagedamini esinevaks uriinipidamatuse sümptomiks pidev tilkumine. Tavaliselt on see tingitud asjaolust, et suurenenud eesnääre ei lase põiel tõhusalt tühjeneda ja põide koguneb palju uriini. Nii muutub põie sein lõdvaks ja uriini valgub aeglaselt kogu aeg. Meestel võib uriinipidamisvõime ajutiselt väheneda ka pärast eesnäärme lõikust, ehkki tavaliselt aasta möödudes olukord paraneb. Vanuse kasvades ei sulgu meeste kusejuha enam piisavalt efektiivselt ning pärast urineerimist võib veidi uriini ka pükstesse voolata. Kuigi meeste põiepidamatus on tunduvalt rohkem levinud kui arvatakse, on paljudel meestel sellest siiski raske rääkida. Kolmandikul eesti meestest kulub terve aasta enne, kui nad jõuavad oma pidamatusprobleemiga arsti juurde. Paljud mehed varjavad probleemi ka iseenda eest – ei tunnista sümptomeid, ei lähe arstile, ei tarvita ravimeid või meestele loodud pidamatustooteid. Suurt rolli meeste tervisekäitumises mängivad lähedased ja nende soovitused. Kuna aja jooksul pidamatus järjest süveneb, siis on olemas lahendusi, mis võimaldavad pidamatusele vaatamata muretult igapäevaste tegevustega jätkata.

Mehed peavad oma tervise eest hooltsema!

Meeste põiepidamatus on väga levinud – iga kaheksas mees kannatab selle all mingil eluperioodil. Pidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid üks levinumaid on suurenenud eesnääre. Eesnääre hakkab sageli suurenema üle 50-aastastel meestel. Vanuse kasvades suureneb ka uroloogiliste kasvajate risk.

Aasta eest valminud rahvusvahelises küsitluses paistab Eesti silma sellega, et meie mehed usaldavad arste ja soovitavad neid ka teistele. 70% vastanutest arvas, et arstiga on lihtne pidamatuse teemal rääkida. Samas käivad eesti mehed end liiga harva arsti juures kontrollimas. Enamasti minnakse arsti juurde mingi muu probleemi tõttu ning visiidi lõpus mainitakse muuseas: „Ja tegelikult on kusemisega ka väike mure…“. Levinumad sümptomid, mille korral tuleks arsti juurde pöörduda: – peate öösel tualetti kiirustama – tunnete vajadust tihti urineerida – alustate uriini väljutamist korduvalt – tunnete urineerimisel ebamugavust, valu või põletustunnet – tunnete, et pole põit täielikult tühjendanud – uriinis on verd – vahetult pärast tualetis käimist esineb tilkumist

Enne raviga alustamist on vaja kindlaks teha, mis on uriinipidamatuse tekkepõhjus, sest vaid õige diagnoos tagab efektiivse ravi. Perearst hindab, kas pidamatus vajab täiendavaid uuringuid ning suunab patsiendi vajadusel edasi uroloogi või mõne muu spetsialisti vastuvõtule. Lisaks perearstile ja uroloogile oskavad ka Inkotubade spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid teavet jagada pidamatuse tüüpide, -raskusastme, treeningprogrammide ning erinevate pidamatuse abivahendite kohta. Samuti saab telefoni teel registreeruda tasuta nõustamisele.

Varasematest uuringutest on selgunud, et pidamatusel on meeste elule suurem mõju, kui nad arvaksid. Selleks, et igapäevaeluga muretult jätkata, peab pidamatuse korral kasutama spetsiaalselt selleks mõeldud tooteid. Need on õhku läbilaskvad, diskreetsed ja mis kõige olulisem – ei lase ebameeldival lõhnal levida. Eestis küsitletud meeste teadlikkus pidamatuse toodetest on teiste riikidega võrreldes väga madal. Läti ja Leedu mehed teavad, et spetsiaalsed pidamatustooted on olemas, kuid nende kasutamise protsent on siiski väga madal. Kõige sagedamini kasutavad mehed juhusliku tilkumise kaitseks WC-paberit, see on aga ebahügieeniline ja tihti ebapiisav.

Enne arstiga rääkimist on hea teada vastust järgmistele küsimustele:
*Kas peate tualetti kiirustama?
*Kas tunnete vajadust tihti urineerida?
*Kas tunnete vajadust urineerida ka öösiti?
*Kas alustate uriini väljutamist korduvalt?
*Kas tunnete uriini väljutamise ajal ebamugavust, valu või põletustunnet?
*Kas tunnete urineerimise järel, et te pole põit täielikult tühjendanud?
*Kas vahetult peale tualetis käimist esineb tilkumist?
*Kas teie uriinis on verd?

Et arstil oleks lihtsam diagnoois panna ja edasist ravi määrata, soovitame enne visiiti pidada urineerimispäevikut, selle leiate siit.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Uriinipeetus tähendab, et kusepõis ei tühjene korralikult või ei tühjene üldse. Terve kusepõis peaks olema pärast urineerimist täiesti tühi (alla 50 ml). Normaalseks kusepõie tühjendamiseks tõmbuvad põielihased kokku ja kusitit ümbritsevad lihased lõtvuvad. Kui aga põielihased on nõrgad või kui kuseteedes on uriinivoolu takistav ummistus, ei saa põis täielikult tühjeneda ja sinna jääb jääkuriini. Jääkuriini tõttu on bakteritel ja muudel haigustekitajatel põies lihtsam pesitseda ja paljuneda. See suurendab kuseteede põletike riski.

Kusepeetust esineb sagedamini meestel. Seda seepärast, et suurenenud eesnääre võib uriinivoolu ja seega ka põie täielikku tühjenemist takistada. Naistel võib nõrgenenud, väljaveninud või kahjustatud tugikudede tõttu tekkida põie prolaps (tsüstotseele ehk kusepõie väljasopistumine tuppe) ja põie väärasend. Raske kusepõie väljasopistus võib põhjustada kuseteede sulgumist.

Kui uriin on kinni ehk on tekkinud uriinipeetus (uriini ei eritu üldse) või põide jääb palju jääkuriini, paigaldatakse põide kateeter.

Kateetrite tüübid:
– Kateeter on elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde või – õõnest välja.
– Kateetritüübid on erinevate suuruste ja erinevate otsa kujudega.
– Kateetriühik st. läbimõõdu suurus on French (FR), 1 frenck=1/3mm.
– Tüüpilisemad kateetri suurused on meestel 12-18fr, naistel 10-14fr, lapstel 6-10fr.

• Nelaton-tüüp – otsast sirge ja ümar;
• Tiemann- tüüp – ots kõveraks painutatud ja peenike;
• Foley-kateeter – püsikateeter, mis püsib põies täidetud ballooni abil (neid on Nelaton- kui ka Tiemann-tüüpi).

Ühekanalilised kateetrid – ühekordseks kateteriseerimiseks.
Kahekanalilised kateetrid – püsikateetrid.
Kolmekanalilised kateetrid – kasutatakse operatsioonil ja hematuuria puhul.

KATETERISEERIMINE

• Valida kateetri õige tüüp ja suurus. Soovitav kasutada võimalikult peeneid kateetreid, et vältida kusejuha kahjustusi.
• Panna valmis vajalikud vahendid – kateeter, pesu- ja steriliseerimisvahendid, geel.
• Puhastada/pesta kateteriseerimise ala, viimasena kusiti suue. Kateteriseerida tuleb võimalikult steriiselt, et vältida infektsiooni viimist põide.
• Pesta käed sooja vee ja seebiga. Mõnikord on mõttekas enne kateteriseerimist proovida ise urineerida.

KATETERISEERIMINE ÜHEKORDSE KATEETRIGA:

• Hüdrofiilse kateetri puhul ava pakend ca 5-6cm ulatuses.
  • Lase vesi otse pakendisse. Sobib ka kraanivesi. Leige vesi teeb kateetri painduvamaks ning külm vesi jäigemaks. Leia enda jaoks kõige sobivam vee temperatuur.
  • Eemalda kateetri pakendi ülaosas olev sinine kaitseteip ja kinnita pakend kuivale pinnale (kraanikausi äär, kahhelsein).
  • Oota vähemalt 30 sekundit, et kateeter märguks enne, kui võtad selle pakendist.
• Tavalise kateetri kasutamisel, tuleb avada pakend ja kateetri otsa peale geeli panna. Siis on kateeter valmis sisestamiseks.
• Alusta kateteriseerimist võimalikult kiiresti peale kateetri pakendist väljavõtmist.
• Leia endale sobiv asend – istudes või seistes:
  • Naised – Ureetra leidmiseks võid alguses kasutada ka peeglit. Kasutades kahte esimest sõrme, ava häbememokad ning tõsta need kergelt ülesse. Niiviisi on lihtsam näha ureetra ava.
  • Mehed – Tõmba eesnahk tagasi ning tõsta peenis ülesse. Sellises asendis muutub ureetra U-kujuliseks, mis kergendab kateetri sisestamist. Ära pigista peenist liiga tugevalt, sest see võib takistada ureetra avanemist.
• Sisesta kateeter aeglaselt põide. Kui uriin hakkab tulema, lükka kateetrit veel mõned sentimeetrid sissepoole.
• Kui uriini tulek on peatunud, tõmba kateeter aeglaselt välja. (Meestel tõsta peenis jälle ülesse.) Kui uriini hakkab uuesti tulema, oota kuni see on täielikult peatunud.
• Hävita kateeter peale kasutamist.
• Protseduuri lõppedes pese käed.
• Hüdrofiilset kateetrit ei tohi asetada paberile või riidele, kuna need materjalid imavad vee kateetri pinnalt endasse.

PÜSIKATETERISEERIMINE

Kui kateeter jäetakse põide, on tegemist püsikateteriseerimisega, mis jaguneb lühi- või pikemaajaliseks kateetri paigaldamiseks. Vastavalt sellele valitakse kateetri tüüp. Pikajaliseks püsikateteriseerimiseks kasutatakse täissilikoonkateetrit. Lühiajaliseks püsikateteriseerimiseks võib kasutada tefloniga või silikooniga kaetud latekskateetrit. Valida tuleks võimalikult peenike kateeter. Jämedaid (20-22fr) kasutatakse uroloogiliste operatsioonide järel. Püsikateetri paigaldamine põide toimub täpselt samal meetodil nagu ühekordse kateteriseerimise puhul.

• Püsikateeter on kahekanalikateeter, kus kateetris asuv balloon täidetakse mööda oma kanalit.
• Kateetri balloon takistab kateetri välja libisemist põiest.
• Balloon täidetakse alles siis, kui kateeter on kindlalt põies.
• Kateetriballoon täidetakse steriilse NaCl 0,9% lahusega või steriilse destilleeritud veega.
• Ballooni pandava vedeliku hulk on märgitud kateetril (ml-tes).
• Püsikateeter ühendatakse uriinikogumiskotiga.
• Uriinikogumiskott peab olema tühjendatav põhjaventiili kaudu.
• Uriinikogumiskott asetatakse lamava patsiendi puhul voodiraami külge vastava kotihoidja abil. Kui patsient liigub, siis peab kott olema takistusteta kaasaskantav ehk patsient saab selle spetsiaalsete vahenditega kinnitada reie külge.
• Samuti võib püsikateetri sulgeda steriilse korgiga.

Püsikateetri hooldamine
Suletud steriilne uriinikogumissüsteem hoiab ära infektsiooni levimise põide.

• Uriinikogumiskott tühjendatakse põhjaventiili kaudu, mida peab desinfitseerima enne tühjendamist.
• Tuleb jälgida, et kateetri kaudu ei toimuks uriini tagasivoolamist põide (uriinikoti vahetamisel tuleb kateeter sulgeda).
• Uriinikotti vahetada vähemalt 2-3 korda nädalas, samuti kuuluvad vahetamisele kotid, mis on ummistunud või purunenud.
• Uriinikoti vahetamisel tuleb ühenduskohad desinfitseerida.
• Hoolt peab kandma igapäevase hügieeni eest (alakeha dušš).
• Jooma peab piisavalt vedelikke, millega suureneb uriinieritus ja väheneb sadestumine kateetrisse.

Püsikateetri loputamine
Kateetrit loputatakse steriilse NaCl 0,9% lahusega, reeglina kindlal näidustusel ja arsti soovitusel:

• Uriinivool on sette tõttu takistatud.
• Kusepõies on verehüübeid.

Enne loputamist desinfitseerida lahtivõetavad ühenduskohad.

Püsikateetri eemaldamine

• Püsikateetri eemaldamisel tühjendada kateetriballoon süstla abil. Kui balloon on tühjendatud, siis tõmmatakse kateeter aeglaselt põiest välja.
• Kui kateeter on kusitisse kinni kuivanud, siis kasutada tuimestusgeeli ja siis väljutada kateeter väikese pöörava liigutusega.
• Soovituslik on rohkelt juua, millega saavutatakse loomulik loputus urineerimisel.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhised põie püsikateetriga patsiendile siin

Teresa Abivahendikeskuses on saadaval kateetrid (ühekordsed – ja püsikateetrid) ja uriinikotid

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Eakatele

20% üle 65-aastastest ning vähemalt pooled hooldusasutuses elavad inimesed Eestis kannatavad uriinipidamatuse all.

Eakate uriinipidamatuses tõusevad esikohale kesknärvisüsteemist tingitud põhjused. Siiski tuleks osata leida ka võimalikke muid uriinipidamatust esile kutsuvaid põhjusi, näiteks ebasobivad ravimid. Uriinipidamatus võib olla tingitud ka muudest haigustest ning see võib olla otsustavaks põhjuseks patsiendi suunamisel hooldusasutusse. Uriinipidamatus halvendab vanurite elukvaliteeti olulisel määral.

Vanurite urineerimishäirete sagedust võivad põhjustada ka:
*Vananemisega kaasnevad muutused: neerude kontsentratsioonivõime vähenemine; kusepõie mahu vähenemine; detruusorlihase funktsiooni vähenemine (residuaaluriini hulk suureneb); anatoomilise muutused vaagnapõhjas (atroofia, eesnäärme suurenemine).
*Erinevad haigused: Kesknärvisüsteemi haigused, näiteks deliirium, dementsus, ajuhalvatused jne.; infektsioonid; kõhukinnisus.
*Samuti ka ravimid (näiteks diureetikumid); invasiivsed protseduurid ja lõikused; normaalse urineerimise takistused (immobiliteet jne.).
*Peale vanuseliste muutuste organismis, soodustab pidamatuse arenemist ka stressiseisund.

Uriinipidamatust võivad mõjutada ka keskkonnategurid: WC võib olla kaugel, mistõttu inimene ei jõua sinna õigeks ajaks või ei leia mäluhäiretega inimene WC-d üles. Selle lahendamiseks tuleb näiteks muuta hoolduskeskkonda.

Kahjuks paljud uriinipidamatuse all kannatavad eakad inimesed ei otsi kunagi abi ega küsi nõu, sest peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks. Nad ei teadvusta probleemi piisavalt hästi, kardavad arsti poole pöörduda või pole teadlikud erinevatest ravi võimalustest. Kindlasti tuleb aru saada, et uriinipidamatus on terviseprobleem, mitte vanusega kaasnev paratamatus.

Vanaduspensionäridel, kes on 64-aastased ja vanemad, saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 40–90%, uuri lähemalt Teresa Abivahendikeskusest.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Enurees ehk öine voodimärgamine on viie aasta vanuseks saanud lapse tahtele allumatu uneaegne urineerimine. Enureesi esinemissagedus väheneb lapse vanemaks saades.

• 5-aastastel lastel on enureesi sagedus 15-20%;
• 10-aastastel lastel on see kuni 6%;
• 15-aastastel lastel ja vanematel ainult 1%.

Öine enurees esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel. Igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesi all kannatavatest lastest.

Öist enureesi liigitatakse primaarseks, kus lapsel on alati esinenud öist voodimärgamist, ja sekundaarseks, mil enureesile on eelnenud üle kuue kuu kestev kuiv periood.

Enureesi peetakse kergeks, kui voodimärgamisi on 1-2 ööl nädalas ja raskeks, kui märgi öid esineb 6-7 korda nädalas.

Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega:

• laps ei oma kontrolli põietegevuse üle kuni esimese eluaastani;
• 1-2 aastane laps tunnetab täispõit;
• 2-4 aastane laps tunneb urineerimistungi;
• 4.-5.(6). eluaastal kujuneb lapsel välja täiskasvanule sarnane urineerimismuster.

Enureesi põhjusteks võivad olla:

• pärilikkus – kui mõlemal vanemal on olnud öine enurees, võib see avalduda lastel 77% juhtudest, ühe vanema enureesi korral 43% juhtudest. 15% lastest võib avaldada enurees ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud, närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põietegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist;
• aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest võib 30% esineda öist voodimärgamist;
• kõhukinnisus – st roojamine harvem kui igal kolmandal päeval;
• taastekkinud enureesi põhjuseks võivad olla lapse haigused: diabeet, kuseteede põletikud või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu;
• hea või halb muutus lapse elus – nt uue lapse sünd perre, lasteaeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek jne.

Enureesist vabanemiseks on välja töötatud spetsiaalsed alarmaparaadid, mis annavad lapsele märku öisest märgamisest esimeste tilkade juures.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Lapsed kannatavad öise voodimärgamise tõttu: nad on õnnetud ja madala enesehinnanguga, sest tunnevad oma teo pärast piinlikkust ja süüd. Vanemad muretsevad samuti – külla ei taheta sõita, lisapesu võtab lisakulu, hoolimata pidevast pesemisest on kodus halb lõhn. See aga tekitab pikapeale peres stressi ja psühhosotsiaalseid probleeme.

Mõned näited asjaosalistelt endilt:

Olen uriinipidamatuse all kannatav 13-aastane poiss. See on nii paha haigus, sest sõprade pool ei saa ööbida. Tahaksin teada, mis ravimid selle vastu kõige paremini aitavad? Kas te oskate öelda, millal see haigus lõpeb ja kas üldsegi lõpeb?

Meie peres on enurees tõsine probleem. Poiss laseb alla peaaegu iga öö ja vahel harva päeval. Olen tähele pannud, et kui ta õhtul kauem üleval on, näiteks kella 24.00, siis on ta nii väsinud või ei oska seletada, miks ta voodit märjaks ei tee. Perearst on öelnud, et kuna isal oli sama haigus, siis küll laps sellest välja kasvab. Aga ikkagi sooviks teada, kuidas ma saaksin pojale ravi/ravimeid, et tal endal parem oleks ja me sellest lahti saaks.

Enureesi all kannatanud lapsed võivad täiskasvanuks saades olla vähem sotsiaalsed ja tunda, et nad ei ole täielikult oma elu peremehed. Tähelepanu ja ravita jäänud enurees võib täiskasvanueas tuua kaasa uriinipidamatuse.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Soovitused enne 5. eluaastat

• pärast teist eluaastat võtke lapsel mähkmed ära ja harjutage teda järk-järgult potiga;
• harjutage hügieenist kinnipidamist – päeval regulaarne WC külastus (iga 2-3 tunni järel) ning jälgida, et laps käiks enne magamaminekut WC-s;
• kui tuleb tagasilööke, näiteks laps kardab poti peale minna/seal istuda, siis tehke väike vahe ja hakake uuesti harjutama;
• vältige kõhukinnisust, püüdke tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist poolteist tundi enne voodisse minekut;
• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised pereliikmed ei narriks, halvustaks last;
• ärge võrrelge oma last teiste lastega – iga laps areneb omal ajal;
• ärge süüdistage iseennast, suhtuge voodimärgamisse rahulikult, sest nähtus on enamasti mööduv;
• tunnustage last kuivade ööde eest;
• võimaldage lapsele turvaline juurdepääs WC-sse ja lapse kasvule vastav/kohandatud WC pott, kusjuures oluline on täistalla toetus, kui laps istub WC potil;
• lisainformatsiooni saamiseks konsulteerige perearstiga ja paluge, et lasteaiaõpetaja tutvuks enureesi kohta käiva infoga käesoleval kodulehel.

Soovitused peale 5. eluaastat

• ärge süüdistage ennast, suhtuge voodimärgamisse rahulikult, enamikul juhtudest kaob mure puberteedieaks iseenesest;
• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised pereliikmed ei narriks, halvustaks last;
• tunnustage last kuivade ööde eest ja tehke jõupingutusi lapse enesekindluse tõstmiseks;
• vestelge lapsega, kuidas tulla toime olukorras, kui allapissimine toimub väljaspool kodu;
• kui laps on kutsutud veetma ööd sõprade juures ja ta keeldub sinna minemast kartes allapissimist, siis korraldage taoline üritus pigem enda kodus. Laps, nooruk tunneb ennast siis kindlamalt;
• vältige kõhukinnisust, püüdke tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist poolteist tundi enne voodisse minekut;
• vältige karastusjooke, kohvi-teed, piima, tsitruseliste mahla – eriti enne magamaminekut;
• jälgige, et laps käiks päeval regulaarselt WC-s (iga 2-3 tunni järel) ning et laps tühjendaks põie enne magamaminekut WC-s;
• kaasake last tagajärgede (märjad püksid, voodilinad) kõrvaldamisse;
• võimaldage lapsele turvaline juurdepääs WC-sse ja lapse kasvule vastav/kohandatud WC pott, kusjuures oluline on täistalla toetus, kui laps istub WC potil;
• konsulteerige kindlasti perearsti või Teresa Abivahendikeskuse esindajatega.
• paluge, et õpetaja tutvuks enureesi kohta käiva infoga käesoleval kodulehel.

Soovitused lasteaia- ja kooliõpetajale

• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised ei narriks, halvustaks last;
• suhelge vanematega, et vahetada teavet tekkinud olukorra üle;
• konsulteerige vajadusel lasteaia/kooli tervishoiutöötajaga;
• püüdke tõsta lapse enesekindlust – mida vanemaks laps saab, seda enam ta oma muret häbeneb;
• tähelepanuks lasteaiaõpetajatele –
  jälgige, et laps toetub täistallale, kui ta istub WC potil;
• püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul, vajadusel andke osa lõunasöögi joogist peale magamist;
• suunake mängutuhinas olev laps iga 2-2,5 tunni tagant WC-sse.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Milliseid uuringuid võidakse teha ja miks?

Lapsele võidakse teha vereanalüüsid ja uriiniproovid põletikunäitajate määramiseks.
Vajadusel uuritakse veresuhkru taset, kuna diabeedi ehk suhkurtõve puhul on suurenenud uriinikogus, mistõttu võib juhtuda ka voodimärgamist.

Võidakse teha ka ultraheliuuring selgitamaks, kas kuseteede ehitus on normaalne. Samuti näeb selle uuringuga, kas laps tühjendab oma kusepõie täielikult.

Enne arsti juurde minekut on soovitatav täita urineerimispäevikut. Samuti mõõta päeva jooksul joodud vedeliku hulka, seda vähemalt 5-7 päeva jooksul.

Ligikaudne väljutatud uriini hulk 2-12 aastastel on lapse vanus aastates x 30 ml. Seega näiteks 4-aastase lapse põiemaht on ca 120 ml ning laps tühjendab põit 5-7 korda ööpäevas.

Küsimused, mida esitab lastearst. Soovitatav mõelda läbi enne visiidile minekut. Venekeelsed küsimused saab alla laadida siit

1. Kas laps märgab voodit ainult öösel või ka päeval?
2. Mitmel ööl nädalas laps märgab voodit?
3. Kas laps märgab voodit mitu korda öö jooksul?
4. Millisel öö osal toimub voodimärgamine (paar tundi peale uinumist, keskööl, vastu hommikut)?
5. Kas voodi on öösel väga märg või natuke niiske?
6. Mitu korda päeva jooksul käib laps pissil?
7. Kas laps lükkab päeval tualetti minekut edasi, surub urineerimistungi maha?
8. Kas laps jõuab õigeaegselt tualetti või saavad aluspüksid märjaks?
9. Kas laps on põdenud kuseteede põletikke?
10. Kas lapsel esineb kõhukinnisust, roojaga pükstemäärimist?
11. Millised on lapse vedelikutarbimise harjumused (mida ja millal joob)?
12. Kas kodus või koolis esineb stressi tekitavaid olukordi?
13. Kas last on varem öise enureesi tõttu ravitud?

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Ravi

Enureesi raviga alustatakse 5.-6. eluaastast. Tähtis on lapse valmidus ja soov olla kaasatud raviprotsessi. Aktiivses ravis kasutatakse kas alarmaparaati, ravimit või kombineeritud ravi. Alustuseks tuleb külastada perearsti. Viimane võib anda saatekirja lastearstile.

Alarmaparaat

Alarmaparaadi kasutajatest ca 50-75% jääb kuivaks ja see toimib järgmisel põhimõttel: seade koosneb alarmist ja sensorist, mis on omavahel juhtmega ühendatud. Alarmi saab kinnitada pidžaama või särgi krae külge või õlale (kõrva ligidale, et laps signaali kuuleks). Sensor on klambri kujuga, mis võimaldab seda mugavalt lapse pidžaama või aluspükste külge kinnitada.

Juba vähene hulk niiskust aluspesus, mille külge sensor on kinnitatud, paneb alarmi tööle, laps ärkab ja õpib tasapisi voodit mitte märgama, vaid pissile küsima või ise pissile minema.

Süsteemi põhimõte on kuivaks õpetamine refleksi väljakujundamise kaudu. Alguses tuleb last WC-sse aidata, sest ta on ärganult segaduses, mida tirisemine tähendab. Alarmaparaadi “kõrvaltoimeks” on teiste laste häirimine, kui magatakse ühes toas. Aparaat on äärmiselt tundlik, hakkab helisema juba esimeste pissitilkadega ja võib ka tugeva higistamise korral lärmi teha.

Alarmpüksid võetakse kasutusele alates 6. eluaastast. Refleksi väljakujunemine võtab aega, et kuiv magamine kinnistuks. Ravi tulemuslikkust hinnatakse esmakordselt 4 nädala pärast. Üle 4 kuu ei ole aparaati soovitatav järjest kasutada. Alarmiaparaat sobib paremini sageli voodit märgavatele ja väikese põiemahuga lastele kuuendast-seitsmendast eluaastast.

Soovitus: püüdke võimalikult palju last kaasata tegevustesse nt alarmaparaadi helina valimine, millised voodit kaitsvad aluslinad on kõige mugavamad jmt.

Ravimid

Enureesi saab ravida ka tablettidega. Neid kasutatakse tavaliselt siis, kui aparaatravi ei ole edukas või ei sobi. Samuti juhtudel, kui minnakse kodust ära külla, laagrisse, vms. Tablettravi määrab arst.

Lastearstide kontaktidid, kes tegelevad enureesi teemaga:

Tallinnas: Ülle Toots, lastearst, Tallinna Lastehaigla, Tervise 28, infotelefon 697 7113.
Tartus: Aili Traat, lastearst, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik, N. Lunini 6, infotelefon 731 8111.
Spetsialist, kelle poole pöörduda alarm-aparaatide kasutamisega seoses: õde Elbe Hade, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik, telefon 731 9575 neljapäeviti kl 14-15

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Teresa Abivahendikeskuses, Hariduse 6 on võimalik saada kontinentsusnõustajalt informatsiooni ja abi.

Nõustamise eesmärgid:

• Põie tühjendamise harjumuste kujundamine – regulaarsus, õige põie tühjendamise poos, jne.
• Elustiilinõuanded – vedelike tarbimine, kõhukinnisuse vältimine, jne.
• Vedelikutarbimise soovitused – tarbitava koguse määrad, kellaajad, liigid.
• Sümptomite ja urineerimisharjumuste ülesmärkimine, kasutades urineerimispäevikut, kalendrit.
• Konsultatsioon alarmaparaadi laenutamiseks ja aparaadi laenutamine.
• Vanema/hooldaja toetamine ja julgustamine regulaarse jälgimise käigus.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Enureesi päevikud:

Väikelapse ja teismelise enurees

Lapsevanemale:

Voodimärgamine, kuidas vanemad saavad aidata infovoldik (EST) ja infovoldik (RUS)

Lapse voodimärgamise päevik, täitmiseks lapsevanemale Eesti keeles ja Vene keeles.

Lapsele:

Lapse voodimärgamise päevik, täitmiseks lapsele (lapsele motiveeriv, kui ta saaks kleepida naerunäo või päikese kleepsu kuiva öö lahtrisse) Eesti keeles ja Vene keeles.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Enureesiteemalised artiklid

Kui teie lapsel on enurees, Elve Kalda, SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Enurees – kuidas diagnoosida, ennetada ja ravida. Ülevaade enureesist terviseportaalis Inimene.ee

“Praktiline nõuanne: Enureesist perearsti pilgu läbi.” Perearst nr 6 (14), detsember 2005

“Üle 5-aastase lapse voodimärgamise põhjused on meditsiinilised. Rääkige oma arstiga.” Lastearst Ülle Toots, mai 2019 Postimees

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Arsti vastuvõtul

Uriinipidamatuse puhul on soovitav otsida abi õigeaegselt. Ka kerge uriinipidamatus võib piirata inimese sotsiaalseid suhteid sama palju kui raskemas vormis esinev uriinipidamatus.

Uriinipidamatusel on palju erinevaid põhjusi ja raskusastmeid ning selle diagnoos tugineb olemasolevatele sümptomitele ja haigusloole. Õige diagnoos on väga tähtis, kuna erinevad uriinipidamatuse tüübid vajavad erinevaid ravimeetodeid. Mõnel juhul võib diagnoos selguda juba vestluse käigus, kuid sageli vajab täpne diagnoos lisauuringuid.

Perearst, günekoloog või uroloog selgitavad olukorda ja annavad ravijuhised. Ravi kujutab endast muuhulgas vaagnapõhja lihaste tugevdamist, medikamentoosset ravi või lõikust. Kahjuks ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele üritatakse leida sobiv abivahend või lahendus, mille abil on võimalik sümptomite põhjustatud probleeme sedavõrd vähendada, et elu hakkab taas normaalselt kulgema.

Vanurite koduhoolduses osalejad peavad oskama sümptomeid ära tunda ka siis, kui neist ei räägita, kuna probleemi lahendamine võib elukvaliteeti oluliselt parandada.

Perearsti vastuvõtul

Enne arsti poole pöördumist on soovitatav täita urineerimispäevikut, mille leiate siit.

Kui patsient pöördub uriinipidamatuse probleemidega perearsti poole, sooritab arst järgmised toimingud:

• Selgitab välja urineerimisprobleemide olemuse ja kulgemise esialgsed andmed, naistel pööratakse erilist tähelepanu günekoloogilistele küsimustele ja sünnitamisele. Meestel uuritakse vastavalt uroloogilisi taustategureid nagu võimalikud eesnäärmeprobleemid ja vaagnapiirkonna lõikused. Lisaks sellele küsib arst infot võimalike muude lõikuste, olulisemate haiguste ja ravimite kohta. Mõnikord võib uriinipidamatust põhjustada ka kõhukinnisus, seda iseäranis vanematel inimestel.
• Patsient saab täitmiseks ankeedid, mille abil selgitatakse uriinipidamatuse tüüp ja raskusaste.
• Patsiendilt võetakse uriiniproov põletiku võimaluse välistamiseks. Muud laboriuuringud määratakse vastavalt olukorrale.
• Saab alustada tablettravi juhtudel, kus peamiseks haiguse tunnuseks on sage urineerimine.
• Perearst hindab, kas uriinipidamatus vajab täiendavaid uuringuid ning suunab patsiendi vajadusel kuseteede haiguste spetsialisti (uroloogi) või naistearsti (günekoloogi) vastuvõtule.

Eriarsti vastuvõtul

• Naistele tehakse vaagnapõhjauuring, mille käigus selgitatakse välja võimalik emaka allavajumine. Samal ajal viiakse läbi ka köhimistest, s.t. patsiendil palutakse 3-4 korda järjest intensiivselt köhatada. Lisaks sooritatakse vaagnapõhjalihaste funktsioneerimise testimiseks sõrmetest.
• Lisaks  on põhjust uurida meestel eesnäärme suurust ja naistel vaagnapõhjalihaste seisundit. Mõnel juhul viib arst läbi ka ultraheliuuringu, mille abil on kuseteede ehitust ja funktsioneerimist parem jälgida.
• Mõlemast soost patsiendile tuleb teha ka pärasoole uuring, kus kontrollitakse päraku sulgurlihase tahtlikku kokkutõmbejõudu. Meestel annab rektaalne uuring lisaks ülevaate ka eesnäärme suuruse ja konsistentsi kohta.
• Juhul, kui uriinipidamatus osutub vormilt väga kergeks ja seda esineb vaid aeg-ajalt pingutuse korral, soovitab arst vaagnapõhjalihaste treeningut ning annab vajadusel nõu kaalu langetamiseks. Sellisel juhul on soovitav kasutada spetsiaalseid pidamatuse sidemeid. Teatud juhtudel suunab arst patsiendi füsioterapeudi juurde, kes annab nõu vaagnapõhjalihaseid tugevdavate võimlemisharjutuste osas.
• Eriarst selgitab hoolikalt välja nii sümptomite olemuse kui ka nende raskusastme. Probleemi raskusastet hinnatakse täpsemalt pidamatusesidemete testimisega, mille käigus ööpäeva vältel kasutatud sidemed kaalutakse nii kuiva kui ka märjana. Lisaks sellele saab arst väärtuslikku teavet uriinipidamatuse päevikust ja küsimustikust.

Urogünekoloogi vastuvõtt (Прием урогинеколога)

Põieõe vastuvõtt Tallinnas ja Tartus:

https://www.astrakliinik.ee/kontakt/

https://www.kliinikum.ee/patsiendile/oe-vastuvott/poieoe-vastuvott/

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Inimese soolestik tühjeneb tavaliselt 8–72 tunni tagant. Kõhukinnisusega on tegemist, kui soolestik tühjeneb harvemini või kui väljaheited on sedavõrd tahked, et roojamine on raskendatud. Tervetel täiskasvanutel esineb kõhukinnisust 1–6 inimesel sajast. Eakatel, vähe liikuvatel ja isutuse all kannatavatel inimestel esineb kõhukinnisust kaheksal inimesel kümnest.

Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.

Kõhukinnisuse põhjused
Soolestiku tühjenemist mõjutavad oluliselt eluviisid. Kõhukinnisust põhjustavad vähene liikumine, toidu väike kiudainesisaldus ja ilmselt ka liiga vähene vedelikutarbimine. Korduv roojamise tagasihoidmine võib samuti tekitada kõhukinnisust, sest soolestik harjub väiksema tühjendamisvajadusega. Kõhukinnisust põhjustavad ka mitmed ravimid. Rooja muudavad tahkemaks tugevad valuvaigistid opiaadid. Teised samal moel mõjuvad ravimid on verapamiil, paljud psüühikaravimid, mõned Parkinsoni tõve ravimid, rauapreparaadid ja diureetikumid. Kõhukinnisus võib esineda ka mõnede ainevahetushaiguste, nt kilpnäärme alatalitluse ühe sümptomina. Soolestiku tegevus on aeglustunud ka mõningate vaimsete häirete puhul, nt anorexia nervosa ja depressioon. Kõhukinnisus on samuti üks funktsionaalsete kõhuvaevuste sümptomeid.

Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

Kõhulahtisuse põhjused
Kõhulahtisust põhjustavad viirus- ja bakternakkused, ravimite kõrvaltoime, vanemaealistel soole sopistustõbi ja selle ägenemine. Kui kõhulahtisus tekib korduvalt pikemaajalise kõhukinnisuse järel, võib põhjuseks olla jämesoolekasvaja. Vedel tume väljaheide viitab seedetrakti verejooksule, sellisel juhul tuleb inimene toimetada kiiresti haiglasse. Äge kõhulahtisus on ohtlik eelkõige vedeliku- ja mineraalainete kao tõttu organismis, sellest omakorda tekivad nõrkus, teadvusehäired, neerupuudulikkus, südame rütmihäired ja tüsistused. Eriti ohtlik on kõhulahtisus siis, kui sellega kaasneb iiveldus ja oksendamine ning inimene ei ole suuteline tarvitama (piisavalt) vedelikku.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Krooniline kõhulahtisus
Perearst /02.september.2008
Doktor Benno Marguse loengu põhjal, ITK gastroenteroloog

Kroonilist kõhulahtisust võib defineerida defekatsiooni sageduse (üle 3 korra ööpäevas), väljaheite konsistentsi muutuse (ei vormu) või väljaheite ööpäevase koguse suurenemise (üle 250 g) kaudu. Arvestada tuleb ka olukorra muutusi võrreldes sellega, kuidas defekatsioonid ning väljaheite konsistents varem on olnud. Kroonilise kõhulahtisuse ajaliseks kriteeriumiks peetakse kestust üle nelja nädala.

Tegemist on väga sagedase probleemiga, mis halvendab haige elukvaliteeti ja kahandab töövõime. Korduvate arsti juures käimiste ja kallite uuringute tõttu kulutab see nii vaimset kui ka materiaalset ressurssi. Hinnanguliselt on umbes 10% esmatasandi arstikülastuste ja 20–50% gastroenteroloogi poole pöördumise põhjuseks kroonilise kõhulahtisusega kulgev haigus.

Tekkekoha järgi jaotatakse kõhulahtisust peen- ja jämesoole tüüpi diarröaks. Tekkemehhanismilt liigitatakse kõhulahtisus osmootseks, sekretoorseks, põletikuliseks ja soole motoorikahäirest tingituks.

Osmootne diarröa on tüüpiline süsivesikute malabsorptsiooni korral (laktaasdefitsiitsus), aga ka osmootsete kõhulahtistite ja raskesti imenduvate süsivesikute (laktuloosi, sorbitooli, fruktoosi) tarbimise ning ka soolelimaskesta haiguste (nagu tsöliaakia) korral.

Sekretoorne diarröa esineb tüüpiliselt bakteriaalsete infektsioonide korral, mil bakter toodab enterotoksiini (koolera, enterotoksogeenne E. coli) ning soolt stimuleerivate kõhulahtistite (nagu senna või bisakodüüli) tarvitamise korral. Seda võib ette tulla ka mõne hormoonaktiivse kasvaja (kartsinoidi, vipoomi, gastrinoomi), ent ka sapphapete malabsorptsiooni korral, näiteks Crohni tõve puhul, või pärast terminaaliileumi resektsiooni ning mikroskoopilise koliidi korral.

Põletikuline (eksudatiivne) diarröa esineb enterotoksiine mitteprodutseerivate sooleinfektsioonide (viiruste, bakterite, parasiitide), põletikulise soolehaiguse ja sooleisheemia korral.

Soole motoorikahäirest tingitud diarröa esineb tüüpiliselt soole ärritussündroomi ja mõne endokriinhaiguse (hüpertüreoosi, feokromotsütoomi) puhul ning autonoomse neuropaatiaga haigetel (suhkurdiabeet).

Kliinilisest aspektist on oluline diarröa eristamine väljaheite konsistentsi alusel: vesine, verine ja suurenenud rasvasisaldusega (steatorröa).

Steatorröad põhjustab toidurasva malabsorptsioon (tsöliaakia, giardiaasi, Whipple’i tõve, sklerodermia korral) või maldigestioon (pankrease eksokriinne puudulikkus kroonilise pankreatiidi puhul või pärast pankrease resektsiooni). Steatorröa puhul on väljaheide puderjas, heledam (n-ö savijas) ja kipub poti seintele kleepuma.

Vesise väljaheite korral tuleb otsida sekretoorset diarröad, kui väljaheite maht on suur ja nälgimine seda ei leevenda. Kui maht on väiksem ja nälgimine toob leevendust, on tegemist osmootse diarröaga. Kui maht on normaalne, sagedus normist pisut suurem ning konsistents veidi pehmem, on põhjust oletada soole motoorikahäiret.

Verise väljaheite puhul on vaja täpsustada, kas lisaks vereeritusele on muutunud ka väljaheide. Enamasti on põhjuseks põletikuline soolehaigus, kui aga väljaheide on normaalne, siis kas hemorroidid või tuumor.

Lisaks on tähtis, kas esineb kiiret vajadust potile joosta, mittetäieliku sooletühjenemise tunnet, kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhus, tenesme, kõhupuhitust ja venitustunnet. Oluline on ka diarröa kestus, intensiivsus, kõhulahtisuse olemus (stabiilselt ühetaoline või muutlik), päevane või öine esinemine jne. Tõsisemale hädale viitab öine diarröa, kaalu vähenemine, vereeritus pärakust, nahalööbe ja liigesevaevuste kaasnemine.

Kroonilise diarröaga haige puhul tuleb alati täpsustada, mis ravimeid (nii retsepti- kui ka käsimüügiravimeid) ta tarvitab, milliseid operatsioone on tehtud, millised on kaasuvad haigused, toitumisharjumused ja pereanamnees.

Kroonilist diarröad põhjustavad haigused
1. Soole ärritussündroom
Sageli esinev haigus, esinemissagedus 5–25%, mis võib kaasuda mõnele orgaanilisele soolehaigusele. Märksa sagedamini on seda naistel kui meestel. Enamik haigeid kahjuks arsti poole ei pöördugi. Haiguse etioloogia ei ole lõplikult selge, patogeneesis on olulised soole motoorikahäire, vistseraalne ülitundlikkus, kesknärvisüsteemi moduleeriv roll, autonoomse enteraalse närvisüsteemi osa, serotoniini kui mediaatori osa. Diagnoosimise kriteerium (Rooma III, Longstreth 2006) on taastekkiv valu või ebamugavustunne kesk- või alakõhus viimase kolme kuu jooksul vähemalt kolmel päeval kuus, millega kaasneb vähemalt kaks järgmistes sümptomitest: leevendub roojamisel, on seotud roojamissageduse muutumisega, on seotud väljaheite konsistentsi muutusega. Vaevused peavad olema tekkinud vähemalt 6 kuud tagasi.

Diagnoosi toetavad sümptomid on defekatsioon üle kolme korra päevas, rooja ebanormaalne konsistents, defekatsiooniks peab pingutama, kiire roojamisvajadus, mittetäieliku sooletühjenemise tunne, limaeritus, kõhupuhitus. Juhul kui diagnostilised kriteeriumid on täidetud ja ohusümptomeid ei esine (veritsus soolest, kehakaalu vähenemine, stabiilselt püsiv kõhulahtisus, aneemia, palavik, haigussümptomite progresseerumine, haigussümptomite esmane teke vanuses üle 50 aasta, lähisugulastel soolevähk või põletikuline soolehaigus, öised sümptomid, analüüsinihked), ei ole edasisi uuringuid vaja. Enamasti käib soole ärritussündroomi diagnoosimine välistamise meetodil. Haiged ei ole tavaliselt oma diagnoosiga rahul, käivad korduvalt erinevate arstide juures ning kulutavad palju ressurssi korduvatele analüüsidele ja uuringutele.

Ravis on esmatähtis haigele seletada haiguse funktsionaalset olemust ja aidata tal oma haigusega kohaneda. Medikamentoosne ravi on sümptomaatiline ning osalt ka patogeneetiline (spasmolüütikumid – mebeveriin; soolemotoorika pärssijad – loperamiid; 5-HT3-antagonistid – alosetroon; kolestüramiin; tritsüklilised antidepressandid – amitriptüliin jt; kõhupuhitusevastased ained – simetikoon). Kahjuks ei ole ravi efektiivsus paljudel haigetel piisav ning ravimite tarvitamisele vaatamata on nende haigussümptomitest tingitud elukvaliteedi halvenemine märgatav.

2. Põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit ja Crohni tõbi)
Sageli esinevad haigused, mille esinemissagedus on pidevalt suurenenud (haigestumus keskmiselt 8 / 100 000, Hay & Hay 1992). Eestis on haigestumust siiski oluliselt vähem (2 / 100 000, Salupere 2001) võrreldes Skandinaavia maade, Euroopa riikide ja USAga. Diagnoos määratakse endoskoopia ja histoloogilise uuringu alusel. Peensoolekahjustuse täpsustamiseks tehakse soole kontrasteerimisega kompuutertomograafi a või magnetresonantstomograafia. Ravi
gastroenteroloogi juures – mesalasiin, kortikosteroidid, immunomodulaatorid (asatiopriin, metotreksaat), bioloogiline ravi (TNFα-inhibiitorid jt).

3. Tsöliaakia
Autoimmuunse geneesiga haigus, mille esinemissagedus maailmas ja ka Eestis on kasvanud. Eestis on haigestumus 1 juhtum 290 kohta aastas (345 / 100 000, Ress 2007). Antigeeniks on teravilja gluteen. Täiskasvanuil sobib sõeltestina koe transglutaminaastest (TTG), kuid kuna tegemist on IgA-testiga, siis on testi adekvaatsuse hindamiseks vaja määrata ka seerumi üld-IgA (IgA-puudulikkuse korral TTG-test ei tööta). Diagnostiline on vaid peensoole histoloogilise uuringu tulemus soolehattude põletikuinfi ltratsiooni ja atroofi liste muutustega. Ravi seisneb eluaegses gluteenivabas dieedis, mille tulemusel kaob sümptomaatika ning taastub ka soolelimaskesta hatuline struktuur.

4. Laktaasdefi tsiitsus
Suhteliselt sage probleem, Eesti elanike hulgas keskmiselt 23–33% (Isokoski, Villako 1981), kliiniliselt avaldub enamasti vanemas eas. Eristatakse primaarset (geneetiliselt madalam laktaasiaktiivsus) ja sekundaarset laktaasdefitsiitsust (nt peensoolehaiguste korral – tsöliaakia, Crohni tõbi). Diagnoosimist hõlbustab anamnees ja laktoosi tolerantsustest. Abi saab laktoosi sisaldavate toiduainete (eriti rõõsk piim) eemaldamisel menüüst või asendusravist laktaasitablettidega.

5. Kõhulahtistite liigne tarvitamine
Psüühikahäire tõttu, mida haiged enamasti ei tunnista, esineb umbes 4% patsientidest, kes pöörduvad gastroenteroloogi poole kroonilise kõhulahtisuse tõttu (Caprilli et al. 2000).

6. Ravimtekkene diarröa ja soolekahjustus
• Pseudomembranoosne koliit – põhjuseks on enamasti antibakteriaalse ravi foonil tekkiv Clostridium difficile ülekasv, sümptomaatika lähtub toksiinide toimest. Raviks sobib metronidasool.
• NSAID-tekkesed soolekahjustused (erosioonid, haavandid, striktuurid, NSAID-enteropaatia aneemia ja hüpoproteineemiaga).
• Kontratseptiividest tingitud soolehäired.
• Diarröa kui paljude ravimite kõrvaltoime (antibiootikumid, prokineetikumid, prootonpumba inhibiitorid, NSAIDid, biguaniidid – metformiin, misoprostool, serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, aminosalitsülaadid, kemoterapeutikumid jt).

7. Divertikuloos ja divertikuliit
Sage haigus vanemaealistel (40% üle 50aastastel ja 75% üle 80aastastel, Thiele 2005). Põhjustab intermiteeruvat diarröad divertiikulitesse jääva väljaheite roiskumise ja bakteriaalse ülekasvu tõttu. Kõhulahtisuse episoodide puhul on ravi antibakteriaalne (metronidasool).

8. Kõhukoopa operatsioonide järgne diarröa
• Lühikese soole sündroom – sooleresektsiooni tagajärjel tekkiv malabsorptsioon.
• Biliaarne diarröa – sapisoolade resorptsiooni häirumine pärast terminaaliileumi resektsiooni; koletsüstektoomiajärgne biliaarse diarröa tekkemehhanism ei ole päris selge.
• Maldigestioonist tulenev diarröa (pärast pankrease resektsiooni) – kujuneb klassikaline malabsorptsioonisündroom, mis võib viia mitmete ainete puudusele organismis (vitamiinid, raud jne). Steatorröa esinemise korral on asendusravi seedeensüümidega, biliaarse diarröa puhul sappi siduvate ainetega (kolestüramiin, alginaadid).

9. Toit (toiduallergeenid, toidulisandid) kroonilise kõhulahtisuse põhjusena (sorbitool, fruktoos)
Täpsustada aitab hoolikalt võetud anamnees. Ravi – eemaldada menüüst diarröad põhjustanud toiduaine.

10. Soole düsbakterioos (düsbioos)
Lastel sagedasem, täiskasvanuil harvem, on tihtipeale seotud toitumisviisi muutustega, immuunhäiretega, antibakteriaalse raviga. Tegemist on soole mikrofloora kas kvalitatiivsete või kvantitatiivsete muutustega. Sageli kaob ise. Raviks soovitatakse probiootikume (laktobatsillid, bifidumbakterid, pärmiseened – Saccharomyces boulardii).

11. Sooleinfektsiooniga seonduv krooniline diarröa
• Invasiivne (Salmonella, Shigella, Campylobacter, Yersinia, Mycobacterium tuberculosis jt)
• Toksiline (Clostridium diffi cile, Escherichia coli jt)
• Parasiitne (Entamoeba histolytica, Balantidium coli, Giardia lamblia jt)
• Viiruslik (HIV, rotaviirus, Norwalkviirus jt)
• Seksuaalsel teel ülekantav (Neisseria gonorrhoea, Treponema pallidum, Herpes simplex, Chlamydia trachomatis, Lymphogranuloma venereum jt)
• Immuunpuudulikkuse korral (Histoplasma, CMV, Mycobacterium avium jt)

12. Pankrease eksokriinne puudulikkus
Steatorröa esinemine (määratakse väljaheite rasvasisalduse van de Kameri meetodil või väljaheite elastaas-1). Põhjuseks on krooniline pankreatiit, pankrease resektsioon või tsüstiline fibroos. Ravi on asendusravi seedeensüümidega.

13. Endokriinhaiguste (türeotoksikoosi, Addisoni tõve, diabeedi) puhune diarröa
Vastavate testidega diagnoositakse põhihaigus. Diarröa paraneb põhihaiguse raviga; diabeedi puhul võib kõhulahtisust põhjustada diabeedi ravi (biguaniidid), peensoolebakterite ülekasv ning enteraalne neuropaatia (diabeetiline enteropaatia), mille ravi on sümptomaatiline.

14. Whipple’i tõbi (Tropheryma Whippelii)
Kahjustab peensoolt, hiljem ka südant, kopse ja kesknärvisüsteemi; lümfi sõlmed on suurenenud, sageli kaasuvad artralgia ja nahapigmentatsioon. Diagnoosi saab määrata peensoolebioptaadi (PAS-positiivsete makrofaagide leid) ja soolebioptaadi uuringuga, et tuvastada T. whippelii. Kaua kestev (12 kuud) antibakteriaalne ravi aitab vältida kesknärvisüsteemi hilisemat kahjustust.

15. Mikroskoopiline koliit (lümfotsütaarne ja kollageenkoliit)
Etioloogia on ebaselge. Kollageenkoliit esineb ülekaalukalt naistel (9 : 1), etioloogiliste faktoritena võib arvesse tulla NSAID-ravi ja rohke kohvijoomine. Lümfotsütaarset koliiti on naistel veidi enam kui meestel (2 : 1), etioloogilised faktorid võivad olla ranitidiin ja karbamasepiin. Diagnoos ei selgu koloskoopiaga. Muutused on sedastatavad vaid soolebioptaatide histoloogilisel uuringul, kus mõlema haigusvormi korral leitakse limaskesta lümfotsütaarset infi ltratsiooni, kollageenkoliidi puhul on subepiteliaalselt täheldatav kollageenladestus. Autoimmuunne patogenees. Ravi kestab kaua, on mõneti sarnane põletikulise soolehaiguse raviga, kasutatakse mesalasiini, kortikosteroide, antibiootikume.

16. Soolehormoone produtseerivad tuumorid (kartsinoid jt neuroendokriinsed tuumorid)
Kartsinoid on harva esinev tuumor. Diarröad põhjustab enamasti sooleväline kartsinoid. Kartsinoidikude produtseerib serotoniini. Tüüpilised on diarröa ja punetus. Diagnoosimiseks on võimalik serotoniini metaboliidi – 5-hüdroksüindooläädikhappe määramine uriinis, stsintigraafiline uuring.

17. Bakteriaalne ülekasv peensooles
Tekib peensoolepassaaži aeglustumise ja peensoole kaitsemehhanismide häirumise korral – normist kõrgem bakteriaalne kontsentratsioon peensooles põhjustab sapisoolade lagundamist bakterite toimel ning see omakorda rasvade malabsorptsiooni. Esineb vanemaealistel, täpsustada aitab d-ksüloosi test (d-ksüloos imendub ainult peensoolest). Ravi on antibakteriaalne, tetratsükliin kombinatsioonis metronidasooliga.

18. Pahaloomulised haigused (kartsinoom, lümfoom, sarkoom jt) ja sarkoidoos
Diagnoositakse endoskoopia ja radiodiagnostiliste uuringutega (USG, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia jt), mida kinnitab histoloogiline uuring.

19. Radiatsiooni- ja keemiline koliit
Pärast kiiritus- ja keemiaravi, diagnoosi täpsustab anamnees, muude haiguste väljalülitamine, soolebioptaatide histoloogiline uuring. Ravi on sümptomaatiline, kasutatud on ka aminosalitsülaate ja kortikosteroide.

20. Diarröad võib põhjustada ka regulaarne füüsiline treening (kiirendab soolepassaaži) ja alkohol (kiirendab samuti soolepassaaži, inhibeerib soole disahharidaase).

21. Roojapidamatus kroonilise diarröa simuleerijana
Esineb 2–7% elanikest (Morris et al.2005). Sellele tuleb mõelda vanemaealistel patsientidel, ka neil, kellel on tehtud päraku-või lahklihaoperatsioon või on olnud lülisambatrauma (seljaajuvigastusega) või on mõni muu anaalsfi nkteri intaktsust häiriv haigus (nt Crohni tõbi) jne.

22. Vaskulaarsed soolehäired (mesenteriaalne isheemia – abdominaalne angiin, isheemiline koliit, Behçeti tõbi)

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Ravimeetodid

Uriinipidamatus on haigus, millel võib olla üks või mitu põhjust ning mille raviks on erinevaid võimalusi. Paljudel juhtudel on uriinipidamatust võimalik ka välja ravida, kuid enne ravimeetodi valimist tuleb pidamatuse põhjus täpselt välja selgitada. Kahjuks ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele üritatakse leida sobiv abivahend või lahendus, millega on võimalik sümptomite põhjustatud probleeme sedavõrd vähendada, et elu hakkab taas normaalselt kulgema.

Tablettravi

Ravimeid kasutatakse tavaliselt üliaktiivse põie ravimiseks, kuid viimastel aegadel on saadud häid tulemusi ka stress-uriinipidamatuse all kannatajatele mõeldud ravimitega. Kasutatavad ravimid on retseptiravimid! Menopausiealiste naiste puhul võib uriinipidamatuse ravimisel olla kasu ka östrogeenasendusravist.

Kirurgiline ravi

Kirurgiliste protseduuridega on saadud häid tulemusi stress-uriinipidamatuse ja segauriinipidamatuse ravis. Operatsiooni vajalikkust hindab arst ning tänapäeval kasutusel olevad päevakirurgia meetodid annavad suurepäraseid tulemusi, võimaldates patsiendil juba lõikuse päeval koju pääseda.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamine

Uriinipidamatuse probleemidele võib leevendust tuua vaagnapõhjalihaste tugevdamine, kuna treenimise käigus suureneb jõud, kiirus ja vastupidavus. Parim tulemus saavutatakse siis, kui koos terapeudiga pannakse kokku individuaalne harjutuste programm, mis võimaldab patsiendil neid harjutusi iga päev iseseisvalt teha.

Pidamatuse tooted

Kui uriinipidamatust pole võimalik lihaste treenimise või ravimitega kontrollida, võib kasutada ka selleks puhuks mõeldud abivahendeid ehk sidemeid. Sidemete abil on võimalik leevendada pidamatusega kaasnevaid hügieenilisi probleeme ning säilitada inimese liikuvus ja aktiivsus. Sidemeid valmistakse nii meestele kui ka naistele, kuid mehed võivad kasutada ka naistele mõeldud sidemeid. Sidemed on pidamatusega inimesele tähtsaks toeks ja annavad kindlustunde ka siis, kui kasutatakse korrigeerivat ravi. Sideme valimisel lähtutakse uriinipidamatuse raskusastmest ning õige toote kasutamine hõlbustab isikliku hügieeni säilitamist nii hooldatava kui ka hooldaja seisukohast.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Meie seas elavad imelised inimesed, kellest paraku palju ei teata. Ei teata nende pikkadest tööpäevadest, mis algavad sageli ammu enne kontoriinimese töö algust ja lõpevad alles hilisel õhtu­tunnil. Ei teata, et nad hetkekski ei lakka muretsemast või hoolitsemast ning et selle pinge all murdumist vältida, loodavad nad sageli vaid endale.

Need raudsed inimesed on omastehooldajad. Nad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. Neid motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule?

Sageli ei oska või ei jõua omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.

Abiks omastehooldajale on  “Omastehooldaja käsiraamatamat”,  kuhu on koondatud hulgaliselt praktilisi nõuandeid, kuidas lähe­dase hooldamise eri aspektidega paremini toime tulla. Ühtlasi leiab sealt ülevaate ka koduõendusteenusest, toodetest, õppematerjali haige hooldajale, video voodihaige hooldamisest ja abistamisest ning muud infot.

“Omastehooldaja käsiraamat” on praktiline abivahend mitte ainult kodus lähedase hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Teemadel nagu kodune hooldamine, nahk ja hügieen, pidamatuse hooldus ja uriinipeetus, toimetulek halvatusega, ergonoomika, söömine ja seedimine ning palju muud jagavad raamatus kogemusi ja teadmisi oma ala spetsialistid Eestist. Lisaks leiavad käsitlust kateteriseerimine, stoom, koduõendusteenus, omastehooldajate toetamine/nõustamine. Käsiraamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda.

Enureesiteemalised artiklid

Kui teie lapsel on enurees, Elve Kalda, SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Enurees – kuidas diagnoosida, ennetada ja ravida. Ülevaade enureesist terviseportaalis Inimene.ee

“Praktiline nõuanne: Enureesist perearsti pilgu läbi.” Perearst nr 6 (14), detsember 2005

“Üle 5-aastase lapse voodimärgamise põhjused on meditsiinilised. Rääkige oma arstiga.” Lastearst Ülle Toots, mai 2019 Postimees

Uriinipidamatuse artiklid

Uriinipidamatus – probleem, millest ei räägita, Postimees 05.02.2017 Ivi Persidski, uroloogia õde.

Uriinipidamatus on nii meeste kui naiste probleem, Perearst 06.03.2013 günekoloog Ülle Kadastik, meestearst Kristo Ausmees

Adrian Wagg: „Inkontinentsi tulevikukäsitlus“, Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne.

Diane K. Newman: „Ennetus. Üksikisiku ja ühiskonna perspektiiv“, Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne.

“Uroloogilise haige hooldusprobleemid”, Inge Paju, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Tartu 1999.

Täiskasvanute roojapidamatus, (inglise keeles) Suurbritannia haigekassa hooldusjuhis.

Koduõendus

Koduõendusteenuse kirjeldus

Enamik inimesi eelistab elada oma kodus – isegi kui nad on haiged. Kodus säilitavad inimesed oma sõltumatuse ja väärikuse.

Mugav, tuttav ümbrus võib kiirendada tervenemise protsessi ja parandada elukvaliteeti.

Koduõendusteenust osutatakse patsiendi kodus, kes ei vaja aktiivravi ja haiglas viibimist.

Vajadus koduse õendusabi järele võib tekkida peale haiglast lahkumist, trauma- või operatsioonijärgselt, kroonilise haiguse ägenemise perioodil, keemia- või kiiritusravi ajal ja järgselt.

Kuigi teenuse vajalikkuse otsustab pere- või eriarst saatekirja alusel, on kogu teenuse osutamise protsess koduõe käes:

• Koduõde koostab õendusplaani, lähtuvalt patsiendi diagnoosist ja üldseisundist, vajadusel kaasab teisi spetsialiste.
• Teostab plaanis ette nähtud protseduure: seob haavu ja haavandeid, võtab analüüse, manustab ravimeid, mõõdab vererõhku, teostab lamatiste ja asendravi jne.
• Nõustab peale patsiendi ka tema lähedasi ja pereliikmeid. Õendusteenuse perioodi pikkus ja koduvisiitide sagedus tuleneb patsiendi tervislikust seisundist.

Õendusteenuse eest maksab täies mahus Haigekassa. Teenuse käigus kasutatavate ravimite eest tasub patsient ise. Oska küsida!

Koduõendusteenust pakkuvad asutused Tallinnas

Alba Õendusteenused OÜ tel 5850 6333 • albaoendus@gmail.com

Avahoole OÜ www.avahoole.ee • tel 684 0901

Depoo OÜ www.koduoendus.ee • tel 527 7437

EELK Tallinna Diakooniahaigla SA www.diakooniahaigla.ee • tel 651 0343 (koduõendus- ja avahooldusosakond)

Eldred OÜ www.eldred.ee • tel 5820 0202

Ida-Tallinna Keskhaigla AS hooldusravi@itk.ee • tel 677 1840

Koduõde OÜ www.medicum.ee • tel 650 5092

Lääne-Tallinna Keskhaigla AS www.keskhaigla.ee • tel 566 23 484

Medendi OÜ www.medendi.ee • tel 652 5434

SA Vähihaigete Toetusravi www.toetusravi.ee • tel 617 2313 (kell 9–10)

Sihtasutus Carrara • tel 601 3322

TNP Konsultatsioonid OÜ www.oendushooldus.ee • tel 5590 2547

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Perekonna tugi

Uriinipidamatus võib mõjutada ka peresuhteid, paarisuhteid ja seksuaalsust. Näiteks võib hirm uriinipidamatuse ees katkestada suguakti. Probleemi varjamine võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus uriinipidamatuse all kannatav inimene hakkab vältima intiimseid hetki abikaasa või partneriga. Partner võib sellisel puhul tunda end hüljatuna või hakkab talle tunduma, et ta enam oma abikaasat ei huvita.

Igas inimeses peitub läheduse vajadus. Sellepärast on tähtis, et abikaasad julgevad rääkida teineteisele ka rasketest ja ebameeldivatest asjadest. Eriti kuna uriinipidamatusele võib sageli ka abi saada. Paljudel juhtudel võib see abi, näiteks vaagnapõhjalihaste treenimine, suurendada ka seksuaalset naudingut ning seeläbi ka paarisuhet parandada.

Lähedase või pereliikme hooldamise vajadus võib tekkida üleöö. Mõningatele praktilistele küsimustele, mis võivad tekkida koduste haigete põetamisel, leiate vastused omastehooldaja-kasiraamat

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Pidamatus kui tabu

Pidamatus on inimese jaoks enamasti isoleeriv ja nõrgestav seisund, mida häbenetakse sellisel määral, et sellest rääkimine on keeruline isegi samas olukorras olevate või kõige lähedasemate inimestega. Suurbritannias, Hollandis ja Prantsusmaal läbi viidud uuringust* selgus, et vaid kuus kannatajat kümnest rääkisid sel teemal oma partneriga vabalt ja vähem kui kolm kümnest oma lähiperekonna liikmetega.

Nii takistab see kannatajatel tuge ja lahendusi leida, kusjuures sarnane olukord on ka meist väga erinevates kultuurides. Ühiskond kardab pidamatust ning tihti nähakse selles vanaduse ja põduruse märke ning see hirm on suurem nende seas, kellel seda probleemi ei ole. Samast uuringust kerkis esile kaks leidu, mis illustreerivad tabu ulatust: inimesele on pidamatuse määradest rääkimine sama ebamugav kui seksuaalsel teel nakkavatest haigustest vestlemine samas kui meedia kirjutab kaks korda suurema tõenäosusega artikli sugulisel teel nakkavatest haigustest kui pidamatusest.

Lisaks on leitud, et mehi mõjutab pidamatuse teke rohkem kui naisi. Ühest küljest ei soovi mehed endale oma probleeme tunnistada ja on seetõttu eitavas faasis kauem, teisalt on abivahendite kasutamine naistele psühholoogiliselt mõneti lihtsam, sest elu jooksul on kasutatud hügieenisidemeid ja/või pesukaitseid.

Muide, eelpool nimetatud uuringu põhjal on lähedasele sõbrale pidamatusest rääkimisest veelgi raskem vaid erektsioonihäirete arutamine. Samas on depressioonist, menstruatsioonist või menopausist tunduvalt lihtsam kõneleda ehkki veel kümmekond aastat tagasi olid ka need teemad pigem tabud.

*Pidamatuse tabu uuring Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi üldsuse (1002 intervjuud igas riigis nii haiguse alla kannatajate kui mitte-kannatajatega 2008. a. märtsis) ja Ühendkuningriigi ning Hollandi perearstide seas (100 intervjuud Ühendkuningriigis, 111 intervjuud Hollandis märtsis 2008) – läbi viis TNS SCA Personal Care`i nimel.

Vaagnapõhjalihased ja harjutused.

Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja õndraluu (sabakondi) vahel.
Antud lihaste ülesanne on hoida vaagnas paiknevad organid (emakas, põis, soolestik) õiges asendis ning uriini ja rooja normipärane väljutamine ja kinnihoidmine.

Meie vaagnapõhja lihased nõrgenevad iga päevaga, sest me istume pidevalt selle osa peal, mis peaks liikuma! Selliselt asja vaadates ei pea küsima endalt “kas” see probleem tuleb, vaid “millal”? Ainult iga inimene ise saab selle ärahoidmiseks või peatamiseks teha valiku – kas harjutused ennetamiseks või teema eiramine ja teadmatus tuleviku ees?

Kuidas õiged lihased üles leida?
Tualetis põit tühjendades proovi paar korda järjest peatada-vallandada uriinijuga. Nõnda tehes leiad õiged lihased, mida treenida. See harjutus on mõeldud vaagnapõhjalihaste leidmiseks.
Kui õiged lihased on tuvastatud, alusta treeningut järgmiselt: Pingulda vaagnapõhja lihaseid 2 sekundit, lõdvestu 2 sekundit. Tee nii 5-10 korda järjest. Alusta lühemast pingutuse ajast, kuid eesmärk on jõuda vähemalt 5-sekundilise pingutuseni ning pikema korduste arvuni. Tulemusi märkad peale paarikuulist korrapärast harjutuste tegemist. Peale esimeste tulemuste saavutamist ära lõpeta treenimist, vaid jätka lihaste toonuses hoidmiseks nende tegemist regulaarselt, et seda taset hoida. Täpselt nii, nagu teiste lihaste treenimise puhul.

Oluline on teha harjutusi tühja põiega kas lamades, istudes või seistes. Jälgi, et pinguldad just vaagnapõhjalihaseid. Neid pingutusi tehes, ära pinguta või painuta keha samal ajal muul moel.
Tehke harjutusi iga kord ka siis, kui tunnete, et lähenemas on aevastus, köha või kui miski ajab naerma…

Kuna inimesed on erinevad ja kõigile üks ja sama ei sobi, oleme kokku kogunud valiku materjale ja vaagnapõhjalihaste tugevavaid harjutusi:

• Kegeli harjutused
• Vaagnapõhjalihaste harjutused meestele siin
• Vaagnapõhjalihaste harjutused naistele siin.
• 4 harjutust vaagnapõhjalihastele, Õhtuleht, 14.04.19
• Treeningvideo saatest “Treener Sinu Kodus” (TTV) 19.03.2019 saade; 10.07.19 saade;
• Vaagnapõhja varjatud lubadused, Elisa Aunaste 12.09.18
• Maailmas tunnustatud vaagnapõhjalihaste treenimise terapeudi, professor Kari Bø harjutused videona (inglise keeles).

Postimees 05.02.2017 Ivi Persidski, uroloogia õde Uriinipidamatus – probleem, millest ei räägita

Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne Inkontinentsi käsitlus tulevikus A.Wagg

Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne Uriinipidamatuse ennetamine D.Newman

Inge Paju, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Tartu 1999 Uroloogilise haige hooldusprobleemid

Suurbritannia haigekassa hooldusjuhis: Täiskasvanute roojapidamatus, (inglise keeles)   Fecal Incontinence in Adults

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest.