fbpx
Teresa

Urineerimispäeviku täitmine:

Registreerida tuleb ööpäeva jooksul kõik urineerimisega seotud sündmused. Päevikut peab pidama vähemalt kahe järjestikuse ööpäeva kohta, mis vastaksid sinu tavapärasele elurütmile ja vedeliku tarbimise harjumustele. Kõik sündmused tuleb märkida päevikusse kellaajaliselt eraldi reale. Soovitatavalt kanna kõik sündmused päevikusse sisse koheselt.

Kuidas tähistada:
*Tulpa Joogid märgi kõik vedelikud, mida päeva jooksul tarbid ja nende kogus.
*Tulpa Lekked märgi X, kui esines uriinlike riietesse või sidemesse.
*Tulpa Urineerimise tung märgi X iga kord, kui käisid tualetis urineerimas.
*Tulpa Kogus märgi koheselt iga kord võimalikult täpselt mõõdetud uriini kogus.
*Tulpa Kommentaar märgi täpsustavad tegevused –  sideme või mähkme kasutamine, lekke suurus ja ka see kui uriini lekkest tingituna vahetasid riided või sideme.

Uriinipidamatuse  kontrollküsimustik
Kusemishäirete küsimustik
Uriinipidamatuse päevik/ööpäev 1lk

Lahendused laialt levinud ja üha kasvavale terviseprobleemile, millest avalikult ei räägita.

Teresa Abivahendikeskus soovib jagada infot, mis aitaks selle suure mure puhul lahendust leida ja pakkuda vabadust elada ja liikuda just nii nagu Teile meeldib! Kui te olete üks vähestest õnnelikest, kellel antud tooteid vaja pole, siis olete neist vähemalt teadlik ning saate seda infot oma teiste lähedaste ja tuttavatega vajadusel jagada. Millest aru saada, et see teema võib lähedasele muret valmistada? Selleks on väikesed märgid – kui enam ei taheta ette võtta väikest või pikemat auto- või bussisõite, juba enne väljaminekut ja ka kohale jõudes uuritakse kus ja kas on läheduses WC-d, WC-s käiakse igal võimalusel ehk liiga tihti, loobutakse lennureisist jne.

Miks ja kuidas ning kas see teema puudutab ka Teid või Teie tuttavaid?

Kas teate, et väga suur osa meist, ehk elu jooksul iga kolmas – neljas on pidanud oma tegemisi piirama just selle terviseprobleemi pärast. Probleemi tegelik ulatus ja kasv on väga suur ning statistika ei jõua tegelikkusele järgi. Kahjuks tunneb inimene ennast aga selles olukorras üksiku ja õnnetuna, sest puudub teadmine probleemi laiast levikust ja arvatakse, et see on ainult minul. Kuidas on pidamatuse suur kasv võimalik? Pidamatuse põhjused on aastatega mitmekesistunud – pingeline elu, terviseprobleemid, suurenenud koormused ja istuv eluviis süvendavad seda, olles kõik olulised tegurid selle seisundi tekkimisel.

Millal on siis õige või viimane aeg hakata tegutsema ja suuremat probleemi ennetama?

Hoiatussignaalina peaksime võtma paari ootamatut tilka pükstes, kas siis naermisel, köhimise, tõstmisel, hüppamisel, muul pingutusel või tegevusel! Samuti on meestel märkamise kohaks järeltilkumine. Need on märguanded, et vaagnapõhjalihased on lõtvunud või nende töötamine häiritud ning on aeg antud teemaga tegeleda. Soovitame nõu pidada põieõe, urogünekoloogi või perearstiga põhjuse väljaselgitamiseks ning uuringute läbiviimiseks. Kindlasti ei tohiks jääda rahule diagnoosiga „vaata passi!“. Julgustame teid pöörduma abi saamiseks Teresa Abivahendikeskusesse, kus meie spetsialistid nõustavad teid uriinipidamatuse alal.

Muudame Sinu mure märkamatuks!

Saame oma igapäevatöös pidevalt kinnitust, et pidamatus põhjustab sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme ning kuna sellest rääkimine on paljudele inimestele üldjuhul ebamugav, siis ei otsi nad kunagi abi ega küsi nõu. Pidamatus raskendab nii töötamist, reisimist kui ka vaba aja veetmist.

See võib viia aktiivsest elust kõrvaletõmbumiseni ning sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne. Probleemi saab enamikul juhtudel parandada või leevendada, aga selleks peab inimene teadma, et see probleem ei ole ainult temal, vaid on väga laialt levinud ja tuleb abi küsida!

Põiepidamatuse korral on asendamatud just spetsiaalselt uriini imavad tooted, mis võimaldavad jätkata oma harjumuspäraseid tegevusi. Oluline on teada, et juhuslikud asendused või näiliselt sarnased tooted (wc paber, suvalised lapikesed ning tavalised hügieenisidemed) ei sobi uriini lukustamiseks.

Teresa Abivahendikeskuse laias valikus on spetsiaalsed tooted alates väga õhukestest sidemetest üksikute tilkade ja väiksemate lekete jaoks (alates 60ml), kuni imava aluspesuni (1010ml, mis võimaldab rahulikult ette võtta ka näiteks pikema lennureisi, sest mahutab mitu põietäit). Lisaks lai valik eri tüüpi mähkmeid suurema probleemi ja lamavate hooldust vajavate inimeste puhul (maksimaalse imavusega kuni  4500ml). Kõik need tooted imavad kiirelt erituva uriini ning lukustavad ka lõhna.

Et kaitse oleks maksimaalne, peab toode vastama teatud kriteeriumitele võimalikult täpselt – nendeks on imavus, suurus (mähkmetel ja aluspesul oluline õige suurus puusaümbermõõdu järgi) ja funktsionaalsus. Liiga suure imavusega või ümbermõõdult suur toode, ei taga 100%-list kaitset ning ei ole kandmisel mugav. Kindlust lisab ka liimiriba, mis fikseerib sideme tugevalt pesu külge nii, et see püsib õiges kohas. Kindlasti ei tasu lasta ennast petta mõne toote õhukesest väljanägemisest – sisu on ikka eriti imav, lukustades kiirelt vedeliku ja lõhnad. Kuivaks ning lõhnavabaks igas olukorras aitavad jääda ikka ainult spetsiaalsed tooted ning pidamatuse tooteid ei tohiks asendada tavaliste hügieenisidemetega, sest need on loodud teise probleemi lahenduseks. Uriini võib eritud ühe korraga sama palju, kui menstruaalverd kogu perioodi jooksul kokku.

Teresa e-poes on müügil lai valik uriinipidamatuse tooteid naistele ja meestele. Kui proovite erinevaid tooteid, siis jätke alles sideme küljes olev liimiriba kaitsev paber, kuhu on märgitud toote nimi – selle põhjal saate hiljem poest leida endale sobiva toote.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Uriinipidamatuse tüübid

Uriinipidamatuse sümptomid võivad nende meditsiinilistest põhjustest tingituna olla erinevad. Sellest hoolimata tuleks uriinipidamatust käsitleda alati tervisehäire, mitte haiguse enesena.

Stress-uriinipidamatus – tahtest sõltumatu, tekib seoses füüsilise koormusega

Kõige sagedamini põhjustab seda vaagnapõhja-  või sulgurlihaste nõrgenemine või menopaus ning sellist uriinipidamatuse vormi esineb kõige sagedamini sünnitanud naistel. Kõhuõõne ja põie summaarne rõhk kasvab suuremaks sulgurlihase vasturõhust ning põielihas ei tõmbu kokku. Tahtmatut uriinipidamatust esineb näiteks siis, kui rõhk kõhuõõnes köhimise või aevastamise ajal järsku suureneb.

Sunduriinipidamatus – tugev urineerimistung tekib kiiresti ja jõulisena

Sunduriinipidamatuse puhul tekib tugev urineerimistung, mis ei ole seotud pingutusega vaid tahtest sõltumatu põielihaste kokkutõmbega. See on tingitud põieseinalihase ülitundlikust reaktsioonist ning selle puhul võib põis enne WC-sse jõudmist täielikult tühjeneda. Sümptomid ja raskusaste võivad muutuda, võib esineda ka täiesti häireteta perioode. Põhjuseks võivad olla muu hulgas kuseteede põletikud, põiekivid või -kasvajad, ning eesnäärme vohamine, samuti ärrituste tugevnemine, urineerimisrefleksi nõrgenemine.

Ülevoolu-uriinipidamatus ja tilkumine – pidamatus tekib põie täitumisel

Ülevoolust tingitud uriinipidamatuse puhul hakkab uriin üleveninud põiest välja voolama kohe, kui põiesisene rõhk ületab sulgurlihase rõhu. Meeste puhul takistab põie tühjenemist sageli suurenenud eesnääre. Põhjuseks võivad olla ka urineerimisrefleksi nõrgenemine ja harva ka mehhaaniline takistus.

Segauriinipidamatus

Segauriinipidamatuse all mõeldakse stress- ja sunduriinipidamatuse kombinatsiooni.

Järeltilkumine – tekib kusejuha kudede lõtvumisel

Esineb igas eas meestel, rohkem ülekeskealistel. Kudede lõtvumise tõttu ei pöördu kusejuhasse jäänud uriin tagasi põide, vaid tilgub mõne aja pärast pükstesse.

Roojapidamatus

Roojapidamatuseks loetakse iseeneselikku roojamassi eritumist. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks vaagnapõhja- või sulgurlihaste vigastused, mitmesuguste lõikuste järelmõjud või raske kõhukinnisus.

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu toetatakse inimese toimetulekut peale haigestumist ja tema elamist võimalikult kaua omas kodus, toetades teda erinevate teenustega nagu koristamise ja toidu kohaletoomise teenus, koduõendus, eritransport, kodu kohandamine jmt.

Avahoolduse üks tugiteenustest on pidamatushoolduse ja teiste abivahendite eraldamine. Hästi toimiv abivahendite riigipoolse soodustuse süsteem parandab abivajaja võimet ja huvitatust enese eest hoolitseda, mille tulemusel on võimalik saavutada paremaid hooldustulemusi. See omakorda parandab abivajaja tegevusvõimet ja elukvaliteeti ning vähendab vajadust käia arsti vastuvõtul.

Eestis reguleerib abivahendite soodustingimustel müüki ja renti Sotsiaalkaitseministri määrus. Riigipoolse soodustusega on võimalik osta abivahendeid puude ja/või vähenenud töövõimega inimestel, vanaduspensioni ealistel ja lastel alates 3. eluaastast, loe lähemalt siit. Riik kompenseerib toodete hinna osaliselt piirhinna alusel.

Abivahendi vajaduse tuvastab vastavalt määrusele: perearst, eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või ämmaemand.

Soodustingimustel abivahendi ostmiseks on vajalik:

1. Arstitõend
*Tõend võib olla paberkandjal või saadetud digi-allkirjastatuna (tõendina ei sobi digiretsept).
*Puudeta lastel tuvastab abivahendi vajaduse endiselt eriarst.
*Tõend kehtib 2 aastat.
*Vanaduspensioni ealistel puudub esmase tõendi vajadus uriini imavate abivahendite osas.
*Alates 16. aastasel tööealisel isikul puudub korduva tõendi vajadus.
*Arstitõend peab sisaldama üheselt arusaadavalt abivahendi nimetust või abivahendi ISO koodi:
a) „Uriini imavad abivahendid“ / ISO kood 09.30. – kirjutades tõendile antud nimetuse või koodi, ei pea eraldi välja tooma teisi kaasuvaid abivahendeid (pesemine, naha kaitse, niisutatud salvrätid, aluslinad jne.), sest tõend laieneb neile automaatselt.
b) „Kateetrid“ / ISO kood 09.24. – kirjutades tõendile antud nimetuse või koodi, ei pea eraldi välja tooma teisi kaasuvaid abivahendeid (uriinikotid, uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid; samuti naha kaitse ja puhastamise ning keha pesemise ja küürimise vahendid), sest tõend laieneb neile automaatselt.

2. Isikut tõendav dokument.

*Hooldekodudes elavatel inimestel õigus osta pidamatus-hooldusvahendeid riikliku soodustusega piiratud sortimendi ulatuses.

Kõiki uriinipidamatuse tooteid saab soodustingimustel osta Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti samuti Teresa e-poest.

Limiidid ja ISO koodid toodetele, mida saab Teresa Abivahendikeskusest osta riikliku soodustusega:

Uriini absorbeerivad abivahendid, tõendi alusel 2a, vanaduspensionäridel ilma tõendita. Tõend laieneb koodidele 09.21 ja 09.33.30.
* 09.30.24 – Laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed – 120 tk kuus, 40 %
* 09.30.00 – Ühekordsed imavad aluslinad – 30 tk kuus, 50 %
* 09.30.45 – Pestavad imavad aluslinad – 2 tk kuus, 50 %
* 09.30.39 – Püksid sidemete ja mähkmete fikseerimiseks – 5 tk kuus, 50 %

Uriini eritumist suunavad abivahendid nüüd Haigekassa soodustusega:
9MS0047 – Ühekordsed põiekateetrid – 1000 tk poolaastas
9MS5514 – Peenisekatted – 240 tk poolaastas
9MS4272 – Püsikateetrid – tehniline limiit 36 tk poolaastas (tehniline limiit tähendab: 100 % silikoonkateeter – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 4 tk; silikoonelastomeer kateetrid – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 3 tk; silikoniseeritud, ehk SILKOLATEX – ostes 1 tk, läheb limiidist maha 1 tk)

Uriinikogujad (kaasuvad tooted koodile 09.24):
9MS0019 – Uriinikotid – 60 tk poolaastas
9MS6878 – Uriinikoti kinnitusvahendid – 12 tk poolaastas

Naha kaitse ja puhastamise vahendid (Soodustus kehtib ainult koodiga 09.30 tehingu teinud isikule ja Eesti Haigekassa rahastusega kateetreid ja uriinikotte või peenise katteid soetanud isik):
* 09.21.06 – Veevabad niisutava toimega ja/või barjääri tekitavad intiimpiirkonna pesuvahendid pH tasemega     5,5 – 5 eur kuus, 50%
* 09.21.18 – Tsinkoksiidi põhised vahendid uriinipidamatuse korral intiimpiirkonna naha kaitsmiseks ja hooldamiseks – 6.30 eur kuus, 50%

Abivahendid pesemiseks (soodustus kehtib ainult koodiga 09.30 tehingu teinud isikutele):
* 09.33.30.01 – Niisutatud salvrätid – 5.30 eur kuus, 50%
* 09.33.30.02 – Pesukindad – 60 tk kuus, 50%
* 09.33.30.03 – Veevaba peapesumüts – 4 tk kuus, 50%

 Tualeti kasutamise abivahendid:
* 09.12.03.01 – Poti-ja dušitoolid, 1 tk – 4 a. jooksul, 60%
* 09.12.15 – Potikõrgendused, 1 tk – 4 a. jooksul, 80 %
* 09.12.33 – Siibrid, 1 tk – 4 a. jooksul, 50%

 Abivahendid pesemiseks, vannitamiseks ja duši kasutamiseks:
* 09.33.03 – Vanni- ja dušitoolid, 1 tk – 4 a. jooksul, 70%

Lamatiste vältimise abivahendid:
*04.33.03.01 – Lamatisi ennetavad istmepadjad ratastooli kasutajale, 1 tk – 2 a. jooksul, 90%
*04.33.06 – Madratsid lamatiste vältimiseks, 1 tk – 3 a. jooksul, 90%

Söögipõlled:
*09.03.39 – Söögipõlled – 60 tk kuus, 50%

Ühe ja kahe käega käsitsetavad käimisabivahendid:
* 12.03.03 – Käimiskepid, 1 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.06 – Küünarkargud, 2 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.12 – Kaenlakargud, 2 tk – 3 a. jooksul, 50%
* 12.03.16 – Harkkepid, 2 tk  – 3 a. jooksul, 50%
* 12.06.06 – Rulaatorid, 1 tk – 4 a. jooksul, 40%

Siirdumis- ja teisaldamisabivahendid:
* 12.31.03.01 – Libistamislauad, 1 tk – 4 a. jooksul, 50 %
* 12.31.03.02 – Libilinad, 2 tk – 2 a. jooksul, 70%

Vaata rohkem infot abivahendi saamise, õigustatuse ning suurendatud limiitide ehk erimenetluste kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Haigused ja uriinipidamatus

Diabeet

Diabeet võib kaasneva haigusena põhjustada närvide funktsioneerimise häireid, st neuropaatiat. Närvisüsteemi muutuste tekkimist mõjutavad muuhulgas vanus, diabeedi kestus, kapillaarverevarustuse häired ja pidev liiga kõrge veresuhkru tase.

Diabeetilist neuropaatiat on kahte tüüpi: perifeerse närvisüsteemi ning autonoomse ehk siseelundite närvide neuropaatia. Neist teine ehk autonoomne neuropaatia kahjustab siseelundite närvisüsteemi, mistõttu diabeetikutel võib esineda madala veresuhkru puudulikku tajumist, mao funktsiooni nõrgenemist, higistamist, kõhulahtisust või -kinnisust. Samuti võib esineda urineerimisprobleeme, näiteks võib põide jääda jääkuriini. Põiefunktsiooni häired ongi diabeetikutel üpris levinud. Nii perifeerse kui ka autonoomse neuropaatia tähtsaimaks raviks on veresuhkru tasakaalu säilitamine.

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi on progresseeruv närvihaigus, mille peamisteks sümptomiteks on värin, liigutuste aeglus ja lihaste jäikus. Parkinsoni tõve sümptomid on tingitud dopamiini nimelise neuromediaatori vähenemisest ajus. Parkinsoni tõve all kannataval patsiendil võib esineda ka tasakaaluhäireid, mitmesuguseid autonoomse närvisüsteemi häireid nagu asendi vahetamisest tingitud vererõhu langus, kõhukinnisus ja põiefunktsiooni häired.

Mõnikord võib üliaktiivne põis olla tingitud Parkinsoni tõvest. Sellisel juhul on põie funktsioneerimine või funktsiooni reguleerimine häiritud ja üliaktiivne põis üritab tühjeneda sellest hoolimata, et põis pole veel täis. Haigestumise põhjusi ei tunta ning haigust ei ole võimalik välja ravida. Parkinsoni tõve sümptomeid leevendatakse ravimite ja ravivõimlemisega. Uriinipeetust esineb sagedamini meestel kui naistel ning see võib olla tingitud ka kasutatud ravimitest.

Dementsus

Kuseteede normaalseks toimimiseks on lisaks tervetele kuseteedele tarvis ka hormoonide normaalset funktsioneerimist ning tahtlikuks urineerimiseks vajalikku ajutegevust. Dementsuse all kannatajatel on see süsteem häiritud ja dementsetel patsientidel kujutab uriinipidamatus endast sageli mitme eri teguri summat. Näiteks halveneb aju suutlikkus võtta vastu põiest saabuvaid signaale ja anda käske urineerimiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Sageli on dementsuse all kannatavate patsientide uriinipidamatuse põhjuseks desorientatsioon, mäluhäired ja masendus. Lisaks on dementsetel inimestel raske WC-d leida, uksi ja tualetipotikaasi avada, riideid seljast võtta jne. Uriinipidamatust mõjutab ka patsiendi kandumine omasse maailma ning muust maailmast irdumine.

Masendus

Uriinipidamatus põhjustab patsientidele alati märkimisväärseid probleeme ja selle tulemusel võivad patsiendil tekkida psüühilised probleemid. Ongi teada, et ängistus, masendus ja alaväärsustunne on teinekord uriinipidamatusega seotud. Uriinipidamatusega kaasnev negatiivne mõju patsiendi sotsiaalsusele ja elukvaliteedile on sageli väga kõrge, vaimselt võib see olla koguni traumeerivam kui vähk. Masendus on väga harva uriinipidamatuse põhjuseks.

Sclerosis multiplex

Sclerosis multiplex on noorte täiskasvanute sage kesknärvisüsteemi haigus, mis võib põhjustada töövõimetust ning sügavat puuet. Sclerosis multiplexi esineb kaks korda sagedamini naistel kui meestel. Tavaliselt ilmnevad esimesed sclerosis multiplexi sümptomid 20-40 aasta vanuselt, kuid haiguse kulg võib väga suurel määral varieeruda. Sclerosis multiplexi sümptomid tekivad närvikiudu ehk aksonit ümbritseva koe ehk müeliini vigastustest, millega kaasnevad kommunikatsioonihäired kesknärvisüsteemi rakkude vahel. Kõige sagedamini esinevad vigastused nägemisnärvides, suuraju sügavates osades, väikeajus ja seljaajus. Sclerosis multiplexi patsientidel võib esineda segauriinipidamatust, s.t. raskusi urineerimise alustamisel, uriini kinnipidamisel ja põie tühjendamisel. Eriti sageli esineb nähtust, mil urineerimine algab kohe kui patsient tunneb, et põis on täis.

Vähkkasvajad

Pidamatus võib olla seotud ka paljude vähkkasvajatega, eriti kui urineerimise või roojamise seisukohast olulist piirkonda tuleb opereerida. Urineerimis- ja roojamishäireid esineb sageli eesnäärme- või põievähi korral.

Depressioon

Uriinipidamatus on paljudele psüühiliselt häiriv seisund ning uriinipidamatus kui teema on jätkuvalt tabu, mistõttu inimesed ei pöördu arsti poole ega tunne seetõttu ka ravivõimalusi. Probleemina on uriinipidamatus levinum kui arvatakse ning sellel on ulatuslikud inimlikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Uriinipidamatus põhjustab suurt häbi, enesekindluse kaotust ja sotsiaalset isolatsiooni. Uuringud näitavad, et uriinipidamatus võib koguni halvendada elukvaliteeti rohkem kui mitmed kroonilised haigused ning psüühiliselt võib see olla traumeerivam kui vähk. Ravivõimaluste areng – ravimid, kirurgilised protseduurid ja sidemed – parandavad märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti, sümptomeid. Seepärast tasub abi otsida ja julgustada abi otsima juba varajases staadiumis – kohe kui sümptomid ilmnevad ning enne kui probleem patsiendist jagu saab.

Arengupeetus

Arengupeetusega inimene on see, kelle vaimne funktsioneerimine või areng on kaasasündinud või kujunemiseas esinenud haiguse, rikke või puude tõttu pärsitud või häiritud. Arengupeetusega patsientide meditsiinilised diagnoosid on väga erinevad. Suurem osa neist on haruldased ja sageli pole arengupeetusega patsiendi seisundi põhjust võimalik täielikult diagnoosida ning puude tegelikku põhjust välja selgitada. Paljudel arengupeetusega inimestel on lisaks ka muid puudeid, mis võivad raskendada liikumist, rääkimist või teiste inimestega suhtlemist. Uriinipidamatus võib arengupeetusega patsiendi puhul olla üks igapäevastest probleemidest ning selle muudab raskemaks asjaolu, et inimene vajab kuivana püsimiseks teiste abi. Arengupeetusega inimesed väärivad samasugust inimväärset kohtlemist kui igaüks meist, ehhki nad ei saa või ei oska enda eest ise seista.

Liikumispuue

Uriinipidamatus on tihedalt seotud paljude liikumispuuetega, muuhulgas halvatusega. Puudega inimestel võib lisaks uriini- või roojapidamatusele kaasneda ka piiratud võime enese eest hoolitseda, näiteks kasutada hügieenisidemeid või muid kasulikke abivahendeid.

Naistele

Iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust, kuna seda esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel.

Inkontinentsuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga. Nii esineb 10% naistest, kes on sünnitanud kolm last, uriinipidamatus ning neli last sünnitanud naiste hulgas on see protsent kasvanud 15.

Naistel toetab põit ja kusejuha lihaste kiht, mida kutsutakse vaagnapõhjalihasteks. Need lihased toetavad kusejuha sulgurit ning kui need lihased nõrgenevad ja nende elastsus väheneb, võivad ka kõige tavalisemad toimingud nagu näiteks köhimine naistel uriinilekke põhjustada. Vaagnapõhjalihased võivad venida ja nõrgeneda näiteks raseduse ja sünnituse ajal. Ka ülekaal koormab vaagnapõhjalihaseid liigselt.

Menopausi ajal võib väheneda vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nende funktsioneerimine muutub nõrgemaks, mis aga tingib uriinipidamatust. Sedamööda, kuidas vanus kasvab, muutuvad keha lihased nõrgemaks ja pärast menopausi muutub naissuguhormooni (östrogeeni) vähenemise tõttu põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks.

Naiste uriinipidamatuse muudeks põhjusteks võivad olla närvikahjustused, teatud ravimid, kõhukinnisus ja mitmesugused põiepõletikud.

Naistel on soovitatav teha regulaarselt vaagnapõhjalihaste harjutusi, mis tugevdavad lihaseid, vähendades pidamatuse riski ning suurendades muuhulgas ka seksuaalset naudingut. Siit saate allalaadida voldiku, mis õpetab vaagnapõhjalihaste harjutusi. Võimalik vaadata maailmas tunnustatud vaagnapõhjalihaste treenimise terapeudi, professor Kari Bø vaagnapõhjalihaste treeningvõtteid videona (inglise keeles).

Lisalugemist:

Vaagnapõhja varjatud lubadused, autor Elis Aunaste

Eneseväärikust ja normaalset elurütmi aitavad säilitada õigesti valitud pidamatushooldusvahendid, mis on: turvalised, mugavad, diskreetsed, lekkekindlad, kehakuju arvestavad, lihtsasti paigaldatavad ja eemaldatavad, tagavad paigalpüsimise ja võimaldavad sõltumatut tegutsemist ja liikumist, on nahasõbralikud, piisava imavusastme – ja kiirusega.

Mähkme valik sõltub pidamatuse raskusastmest – mida raskekujulisem see on, seda suurema imavusega mähe tuleb valida (imavus on kirjas pakendil). Erinevatel tootjafirmadel on kasutusel erinevad imavuse näitajate süsteemid. Näiteks TENA toodetel on 8 tilga süsteem, värv ja toote nimetus. Erinevad on vedelikuindikaatorid: TENA toodetel värvub kollane indikaator siniseks mähkme täitumisel, MoliCare toodetel kaob sinine indikaator mähkme täitumisel ära. Mähkmetel on reeglina ka lõhnaneutraliseerija.

Pidamatushooldusvahendid jagunevad vastavalt pidamatuse astmele:

  • kergeks – pidamatuse sidemed, võivad olla eraldi meestele ja naistele
  • keskmiseks – püks-, vorm- ja vöömähe, imavad püksid)
  • raskeks – püks-, vorm- ja vöömähe, imavad püksid)

Sobiliku keskmise või raske pidamatuse mähkme valikul on vajalik teada puusaümbermõõtu.

Lugege sidemete, mähkmete, imava aluspesu, imavate voodikaitselinade eri tüüpide kohta siit.

Tehnilised abivahendid aitavad igapäevatoimingutega iseseisvamalt toime tulla. Abivahendi valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

  • inimese sooliste ja vanuseliste erisustega;
  • kasutuskeskkonna ja sellest tulenevate nõuetega abivahendi disainile ja vastupidavusele;
  • abivahend peab vastama vajadustele;
  • olema kasutajale mugav, meeldiv ja ohutu.

Abivahendi valikul soovitame kindlasti pöörduda nõu saamiseks Teresa Abivahendikeskuse spetsialistide poole, meie keskused asuvad üle Eesti kontakt

Abivahendid jagunevad kasutusviisi järgi:

  • liikumise abivahendid;
  • tualeti kasutamise abivahendid;
  • vanni ja duši abivahendid;
  • lamaja haige abivahendid;
  • haige ümberasetamise abivahendid, tõstukid;
  • taastusravi ja treeningu abivahendid;
  • teised igapäevaelu toetavad abivahendid.

Riik kompenseerib suure hulga abivahendite ostmist ja rentimist. Siia hulka kuulub enamik eespool nimetatud pidamatushoolduse ja tehnilistest abivahenditest, lisaks kateetrid, uriinikogumiskotid. Täpsemalt saab soodustingimustel abivahendite soetamise korrast lugeda lehelt abivahendite riiklik toetussüsteem.

NAHAHOOLDUSVAHENDID

Oma füsioloogilisi ülesandeid saab täita ainult puhas nahk ja pidamatuse all kannatavate inimeste puhul muutub selle õige hügieen eriti tähtsaks. Silmas tuleb pidada, et eakate inimeste nahk on kuivem ja õrnem, nahakahjustused tekivad hõlpsamini ja paranevad kauem. Teresa Abivahendikeskustest ja veebipoest saab osta mitmesuguseid õrnale nahale sobivaid vahendeid ja meie konsultandid annavad meelsasti nõu ka nende kasutamiseks.

Naha pesemise vahendid on õeldud igapäevaseks naha puhastamiseks. Tundliku naha pesemiseks on soovitatav kasutada vett ja seepi asendavaid pesukreeme, mis sisaldavad nahka kaitsvaid õlisid ja kuivamist takistavaid aineid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata intiimhügieenile.

Pesukreem – asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Pesukreem kantakse pesukindale või pesulapile ja sellega pühitakse kogu keha või soovitud keha piirkond. Pesemise järgselt ei ole tavaliselt vaja peale kanda nahka pehmendavaid tooteid.

Pesuvaht – asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Pesuvaht kantakse pesukindale või pesulapile ja sellega pühitakse kogu keha või soovitud keha piirkond. Pesemise järgselt ei ole tavaliselt vaja peale kanda nahka pehmendavaid tooteid.

Pesukindad – sama pehmed kui keha pesemise lapp, kuid kinnast on mugavam kasutada. Kätte tõmmatud kindale valatakse kehahooldustoodet ja kantakse puhastatavale kehapiirkonnale. Kinda teise poolega saab naha pärast kuivatada.

Niisutatud salvrätid ja pesukindad – eelniisutatud pehme rätik, mis on mõeldud keha kiireks puhastamiseks. Asendab igapäevast vee ja seebiga pesemist. Puhastusvedelik ei vaja mahapesemist. Toode ühendab pesukinda ja pesuvahendi kasutamise, mis muudab naha puhastamise lihtsamaks.

Vannimütsid – lihtne ja mugav juuste pesemise võimalus, kui tavaline peapesu on raskendatud. Juukseid ei ole vaja veega niisutada ega loputada. Pärast kasutamist kuivatada juuksed rätikuga.

DESINFEKTANDID

On keemilise koostisega puhastusained, mis muudavad mikroobid kahjutuks.

NAHAKAISTEVAHENDID

Tundlik ja vananev nahk vajab loomuliku niiskustaseme tagamiseks lisaniisutust ja –kaitset. Sobivad kreemid ja salvid, mis rahustavad nahka ja aitavad sellel vajadusel kiiremini paraneda.

Nahahoolduskreem – kuivale ja tundlikule nahale mõeldud kreemid, mis imenduvad hästi ja pakuvad nahale kaitset kuivuse eest. Kreeme peaks kasutama pärast vee ja seebiga naha pesemist.

Ihupiim – normaalsele ja kuivale nahale mõeldud niisutaja, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Ihupiim imendub kiirest naha sisse, jätmata nahka rasvaseks.

Kaitsekreem – mõeldud naha kaitseks uriini ja teiste ärritajate eest. Peamiselt kasutamiseks mähkmealusel nahal, kuid võib kasutada ka teistes kaitset vajavates piirkondades.

Tsinkkreem – mõeldud naha rahustamiseks, taastamiseks ja kaitsmiseks. Sobib kuivale, tundlikule ja lõhenenud nahale. Peamiselt kasutamiseks mähkmealusel nahal, kuid võib kasutada ka teistes kaitset vajavates piirkondades.

Kogu põetuse ja hooldusvahendite sortimendiga saate lähemalt tutvuda meie e-poes ja Teresa Abivahendikeskustes kohapeal – leia omale lähim kauplus siit.

SIDEMED, MÄHKMED JA ALUSLINAD

Vaata täpsemat valikut meie e-poes vastavalt täiskasvanute mähkmed

Sidemed naistele

Sobivad naistele kerge ja keskmise pidamatuse korral. Pesukaitsed ja sidemed kinnitatakse kleepribaga aluspükste külge.

 

 

 

 

 

Sidemed meestele

Sobivad meestele kerge kuni keskmise pidamatuse korral. Pesukaitsed ja sidemed kinnitatakse kleepribaga aluspükste külge.

 

 

 

 

 

Imavad püksid

Sobivad aktiivsele ja iseseisvale inimesele keskmise ning raske pidamatuse hoolduseks. Imavaid pükse võib kasutada nagu tavalist aluspesu. Neid on lihtne iseseisvalt jalga tõmmata ning lahtirebitavad küljed hõlbustavad pükste vahetamist. Saadaval on ka värvilised imavad püksid, mille leiate nii naiste kui meeste kategooriast.

pantsPlus_front  

 

 

 

 

Valged – pants imavad aluspüksid Värvilised – imav aluspesu

Vöömäkmed

Vöömähe sobib nii voodihaigele kui aktiivsele inimesele keskmise ja raske pidamatuse korral. Tänu vööle saab mähkme lihtsalt paigaldada nii hooldaja kui ka kandja iseseisvalt. Saab korduvalt avada ja sulgeda (näiteks WC-sse minekul). Jätab küljed avatuks – näiteks süsti tegemiseks ei pea mähet ära võtma. Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raksusastmele ja puusaümbermõõdule.

 

 

 

 

 

 

Püksmähkmed

Püksmähkmed sobivad igat tüüpi pidamatuse puhul ja neid on saadaval erineva suuruse ja imavusega. Püksmähkmed kinnitatakse külgede pealt kleepribade abil. Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raksusastmele ja puusaümbermõõdule.

th     

 

 

 

 

 

Vormmähkmed

Vormmähkmeid hoiavad kindlalt paigal fikseerivad võrkpüksid, mis tõmmatakse jalga õmblused väljaspool.
Mähe valitakse vastavalt pidamatuse raskusastmele, fikseerivad püksid vastavalt puusaümbermõõdule.

TENA_Fix_Seamless

 

 

 

 

 

Voodikaitselinad ja madratsikaitsed

Aluslinu ja madratsikatteid soovitatakse kasutada voodi või tooli kaitseks uriinilekete eest, samuti hügieeniprotseduuride läbiviimise ajal. Valikus on nii ühekordsed, kui korduvkasutatavad linad (tavalised ja madratsi alla keeratavate tiibadega) ning katteid (nurgast kummidega või seelikuga). Imava aluslina pannakse voodilina peale ning selle sisu ei lase voodilinadel ja madratsil märguda. Soovitatav kasutada õige mähkme leidmise perioodil, et voodi jääks lekete korral kuivaks. Õigesti valitud mähkme puhul ei ole kaitselina kasutamine vajalik. Madratsikaitse on mitteimav lekkeid takistav kate, mis pannakse madratsi peale. Soovi korral võib katte peale panna ka lina, aga kuna pind on puuvillane või frotee, siis üldjuhul pole lina lisamine vajalik. Katted on kergesti masinas pestavad.

Meestele

Meestel on kõige sagedamini esinevaks uriinipidamatuse sümptomiks pidev tilkumine. Tavaliselt on see tingitud asjaolust, et suurenenud eesnääre ei lase põiel tõhusalt tühjeneda ja põide koguneb palju uriini. Nii muutub põie sein lõdvaks ja uriini valgub aeglaselt kogu aeg. Meestel võib uriinipidamisvõime ajutiselt väheneda ka pärast eesnäärme lõikust, ehkki tavaliselt aasta möödudes olukord paraneb. Vanuse kasvades ei sulgu meeste kusejuha enam piisavalt efektiivselt ning pärast urineerimist võib veidi uriini ka pükstesse voolata. Kuigi meeste põiepidamatus on tunduvalt rohkem levinud kui arvatakse, on paljudel meestel sellest siiski raske rääkida. Kolmandikul eesti meestest kulub terve aasta enne, kui nad jõuavad oma pidamatusprobleemiga arsti juurde. Paljud mehed varjavad probleemi ka iseenda eest – ei tunnista sümptomeid, ei lähe arstile, ei tarvita ravimeid või meestele loodud pidamatustooteid. Suurt rolli meeste tervisekäitumises mängivad lähedased ja nende soovitused. Kuna aja jooksul pidamatus järjest süveneb, siis on olemas lahendusi, mis võimaldavad pidamatusele vaatamata muretult igapäevaste tegevustega jätkata.

Mehed peavad oma tervise eest hooltsema!

Meeste põiepidamatus on väga levinud – iga kaheksas mees kannatab selle all mingil eluperioodil. Pidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid üks levinumaid on suurenenud eesnääre. Eesnääre hakkab sageli suurenema üle 50-aastastel meestel. Vanuse kasvades suureneb ka uroloogiliste kasvajate risk.

Aasta eest valminud rahvusvahelises küsitluses paistab Eesti silma sellega, et meie mehed usaldavad arste ja soovitavad neid ka teistele. 70% vastanutest arvas, et arstiga on lihtne pidamatuse teemal rääkida. Samas käivad eesti mehed end liiga harva arsti juures kontrollimas. Enamasti minnakse arsti juurde mingi muu probleemi tõttu ning visiidi lõpus mainitakse muuseas: „Ja tegelikult on kusemisega ka väike mure…“. Levinumad sümptomid, mille korral tuleks arsti juurde pöörduda: – peate öösel tualetti kiirustama – tunnete vajadust tihti urineerida – alustate uriini väljutamist korduvalt – tunnete urineerimisel ebamugavust, valu või põletustunnet – tunnete, et pole põit täielikult tühjendanud – uriinis on verd – vahetult pärast tualetis käimist esineb tilkumist

Enne raviga alustamist on vaja kindlaks teha, mis on uriinipidamatuse tekkepõhjus, sest vaid õige diagnoos tagab efektiivse ravi. Perearst hindab, kas pidamatus vajab täiendavaid uuringuid ning suunab patsiendi vajadusel edasi uroloogi või mõne muu spetsialisti vastuvõtule. Lisaks perearstile ja uroloogile oskavad ka Inkotubade spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid teavet jagada pidamatuse tüüpide, -raskusastme, treeningprogrammide ning erinevate pidamatuse abivahendite kohta. Samuti saab telefoni teel registreeruda tasuta nõustamisele.

Varasematest uuringutest on selgunud, et pidamatusel on meeste elule suurem mõju, kui nad arvaksid. Selleks, et igapäevaeluga muretult jätkata, peab pidamatuse korral kasutama spetsiaalselt selleks mõeldud tooteid. Need on õhku läbilaskvad, diskreetsed ja mis kõige olulisem – ei lase ebameeldival lõhnal levida. Eestis küsitletud meeste teadlikkus pidamatuse toodetest on teiste riikidega võrreldes väga madal. Läti ja Leedu mehed teavad, et spetsiaalsed pidamatustooted on olemas, kuid nende kasutamise protsent on siiski väga madal. Kõige sagedamini kasutavad mehed juhusliku tilkumise kaitseks WC-paberit, see on aga ebahügieeniline ja tihti ebapiisav.

Enne arstiga rääkimist on hea teada vastust järgmistele küsimustele:
*Kas peate tualetti kiirustama?
*Kas tunnete vajadust tihti urineerida?
*Kas tunnete vajadust urineerida ka öösiti?
*Kas alustate uriini väljutamist korduvalt?
*Kas tunnete uriini väljutamise ajal ebamugavust, valu või põletustunnet?
*Kas tunnete urineerimise järel, et te pole põit täielikult tühjendanud?
*Kas vahetult peale tualetis käimist esineb tilkumist?
*Kas teie uriinis on verd?

Et arstil oleks lihtsam diagnoois panna ja edasist ravi määrata, soovitame enne visiiti pidada urineerimispäevikut. Selle leiate siit.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutused meestele.  Vene keeles Упражнения

Mehed, eesnääre on teie teine süda! – Meeste artikkel 05/2011 Signe Kalberg

Mees – kas sinu masinavärk töötab laitmatult? – tervis/postimees.ee, aprill 2019

Uriinipeetus tähendab, et kusepõis ei tühjene korralikult või ei tühjene üldse. Terve kusepõis peaks olema pärast urineerimist täiesti tühi (alla 50 ml). Normaalseks kusepõie tühjendamiseks tõmbuvad põielihased kokku ja kusitit ümbritsevad lihased lõtvuvad. Kui aga põielihased on nõrgad või kui kuseteedes on uriinivoolu takistav ummistus, ei saa põis täielikult tühjeneda ja sinna jääb jääkuriini. Jääkuriini tõttu on bakteritel ja muudel haigustekitajatel põies lihtsam pesitseda ja paljuneda. See suurendab kuseteede põletike riski.

Kusepeetust esineb sagedamini meestel. Seda seepärast, et suurenenud eesnääre võib uriinivoolu ja seega ka põie täielikku tühjenemist takistada. Naistel võib nõrgenenud, väljaveninud või kahjustatud tugikudede tõttu tekkida põie prolaps (tsüstotseele ehk kusepõie väljasopistumine tuppe) ja põie väärasend. Raske kusepõie väljasopistus võib põhjustada kuseteede sulgumist.

Kui uriin on kinni ehk on tekkinud uriinipeetus (uriini ei eritu üldse) või põide jääb palju jääkuriini, paigaldatakse põide kateeter.

Kateetrite tüübid:
– Kateeter on elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde või – õõnest välja.
– Kateetritüübid on erinevate suuruste ja erinevate otsa kujudega.
– Kateetriühik st. läbimõõdu suurus on French (FR), 1 frenck=1/3mm.
– Tüüpilisemad kateetri suurused on meestel 12-18fr, naistel 10-14fr, lapstel 6-10fr.

  • Nelaton-tüüp – otsast sirge ja ümar;
  • Tiemann- tüüp – ots kõveraks painutatud ja peenike;
  • Foley-kateeter – püsikateeter, mis püsib põies täidetud ballooni abil (neid on Nelaton- kui ka Tiemann-tüüpi).

Ühekanalilised kateetrid – ühekordseks kateteriseerimiseks.
Kahekanalilised kateetrid – püsikateetrid.
Kolmekanalilised kateetrid – kasutatakse operatsioonil ja hematuuria puhul.

KATETERISEERIMINE

  • Valida kateetri õige tüüp ja suurus. Soovitav kasutada võimalikult peeneid kateetreid, et vältida kusejuha kahjustusi.
  • Panna valmis vajalikud vahendid – kateeter, pesu- ja steriliseerimisvahendid, geel.
  • Puhastada/pesta kateteriseerimise ala, viimasena kusiti suue. Kateteriseerida tuleb võimalikult steriiselt, et vältida infektsiooni viimist põide.
  • Pesta käed sooja vee ja seebiga. Mõnikord on mõttekas enne kateteriseerimist proovida ise urineerida.

KATETERISEERIMINE ÜHEKORDSE KATEETRIGA:

  • Hüdrofiilse kateetri puhul ava pakend ca 5-6cm ulatuses.
    • Lase vesi otse pakendisse. Sobib ka kraanivesi. Leige vesi teeb kateetri painduvamaks ning külm vesi jäigemaks. Leia enda jaoks kõige sobivam vee temperatuur.
    • Eemalda kateetri pakendi ülaosas olev sinine kaitseteip ja kinnita pakend kuivale pinnale (kraanikausi äär, kahhelsein).
    • Oota vähemalt 30 sekundit, et kateeter märguks enne, kui võtad selle pakendist.
  • Tavalise kateetri kasutamisel, tuleb avada pakend ja kateetri otsa peale geeli panna. Siis on kateeter valmis sisestamiseks.
  • Alusta kateteriseerimist võimalikult kiiresti peale kateetri pakendist väljavõtmist.
  • Leia endale sobiv asend – istudes või seistes:
    • Naised – Ureetra leidmiseks võid alguses kasutada ka peeglit. Kasutades kahte esimest sõrme, ava häbememokad ning tõsta need kergelt ülesse. Niiviisi on lihtsam näha ureetra ava.
    • Mehed – Tõmba eesnahk tagasi ning tõsta peenis ülesse. Sellises asendis muutub ureetra U-kujuliseks, mis kergendab kateetri sisestamist. Ära pigista peenist liiga tugevalt, sest see võib takistada ureetra avanemist.
  • Sisesta kateeter aeglaselt põide. Kui uriin hakkab tulema, lükka kateetrit veel mõned sentimeetrid sissepoole.
  • Kui uriini tulek on peatunud, tõmba kateeter aeglaselt välja. (Meestel tõsta peenis jälle ülesse.) Kui uriini hakkab uuesti tulema, oota kuni see on täielikult peatunud.
  • Hävita kateeter peale kasutamist.
  • Protseduuri lõppedes pese käed.
  • Hüdrofiilset kateetrit ei tohi asetada paberile või riidele, kuna need materjalid imavad vee kateetri pinnalt endasse.

PÜSIKATETERISEERIMINE

Kui kateeter jäetakse põide, on tegemist püsikateteriseerimisega, mis jaguneb lühi- või pikemaajaliseks kateetri paigaldamiseks. Vastavalt sellele valitakse kateetri tüüp. Pikajaliseks püsikateteriseerimiseks kasutatakse täissilikoonkateetrit. Lühiajaliseks püsikateteriseerimiseks võib kasutada tefloniga või silikooniga kaetud latekskateetrit. Valida tuleks võimalikult peenike kateeter. Jämedaid (20-22fr) kasutatakse uroloogiliste operatsioonide järel. Püsikateetri paigaldamine põide toimub täpselt samal meetodil nagu ühekordse kateteriseerimise puhul.

  • Püsikateeter on kahekanalikateeter, kus kateetris asuv balloon täidetakse mööda oma kanalit.
  • Kateetri balloon takistab kateetri välja libisemist põiest.
  • Balloon täidetakse alles siis, kui kateeter on kindlalt põies.
  • Kateetriballoon täidetakse steriilse NaCl 0,9% lahusega või steriilse destilleeritud veega.
  • Ballooni pandava vedeliku hulk on märgitud kateetril (ml-tes).
  • Püsikateeter ühendatakse uriinikogumiskotiga.
  • Uriinikogumiskott peab olema tühjendatav põhjaventiili kaudu.
  • Uriinikogumiskott asetatakse lamava patsiendi puhul voodiraami külge vastava kotihoidja abil. Kui patsient liigub, siis peab kott olema takistusteta kaasaskantav ehk patsient saab selle spetsiaalsete vahenditega kinnitada reie külge.
  • Samuti võib püsikateetri sulgeda steriilse korgiga.

Püsikateetri hooldamine
Suletud steriilne uriinikogumissüsteem hoiab ära infektsiooni levimise põide.

  • Uriinikogumiskott tühjendatakse põhjaventiili kaudu, mida peab desinfitseerima enne tühjendamist.
  • Tuleb jälgida, et kateetri kaudu ei toimuks uriini tagasivoolamist põide (uriinikoti vahetamisel tuleb kateeter sulgeda).
  • Uriinikotti vahetada vähemalt 2-3 korda nädalas, samuti kuuluvad vahetamisele kotid, mis on ummistunud või purunenud.
  • Uriinikoti vahetamisel tuleb ühenduskohad desinfitseerida.
  • Hoolt peab kandma igapäevase hügieeni eest (alakeha dušš).
  • Jooma peab piisavalt vedelikke, millega suureneb uriinieritus ja väheneb sadestumine kateetrisse.

Püsikateetri loputamine
Kateetrit loputatakse steriilse NaCl 0,9% lahusega, reeglina kindlal näidustusel ja arsti soovitusel:

  • Uriinivool on sette tõttu takistatud.
  • Kusepõies on verehüübeid.

Enne loputamist desinfitseerida lahtivõetavad ühenduskohad.

Püsikateetri eemaldamine

  • Püsikateetri eemaldamisel tühjendada kateetriballoon süstla abil. Kui balloon on tühjendatud, siis tõmmatakse kateeter aeglaselt põiest välja.
  • Kui kateeter on kusitisse kinni kuivanud, siis kasutada tuimestusgeeli ja siis väljutada kateeter väikese pöörava liigutusega.
  • Soovituslik on rohkelt juua, millega saavutatakse loomulik loputus urineerimisel.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhised põie püsikateetriga patsiendile siin

 

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Eakatele

20% üle 65-aastastest ning vähemalt pooled hooldusasutuses elavad inimesed Eestis kannatavad uriinipidamatuse all.

Eakate uriinipidamatuses tõusevad esikohale kesknärvisüsteemist tingitud põhjused. Siiski tuleks osata leida ka võimalikke muid uriinipidamatust esile kutsuvaid põhjusi, näiteks ebasobivad ravimid. Uriinipidamatus võib olla tingitud ka muudest haigustest ning see võib olla otsustavaks põhjuseks patsiendi suunamisel hooldusasutusse. Uriinipidamatus halvendab vanurite elukvaliteeti olulisel määral.

Vanurite urineerimishäirete sagedust võivad põhjustada ka:
*Vananemisega kaasnevad muutused: neerude kontsentratsioonivõime vähenemine; kusepõie mahu vähenemine; detruusorlihase funktsiooni vähenemine (residuaaluriini hulk suureneb); anatoomilise muutused vaagnapõhjas (atroofia, eesnäärme suurenemine).
*Erinevad haigused: Kesknärvisüsteemi haigused, näiteks deliirium, dementsus, ajuhalvatused jne.; infektsioonid; kõhukinnisus.
*Samuti ka ravimid (näiteks diureetikumid); invasiivsed protseduurid ja lõikused; normaalse urineerimise takistused (immobiliteet jne.).
*Peale vanuseliste muutuste organismis, soodustab pidamatuse arenemist ka stressiseisund.

Uriinipidamatust võivad mõjutada ka keskkonnategurid: WC võib olla kaugel, mistõttu inimene ei jõua sinna õigeks ajaks või ei leia mäluhäiretega inimene WC-d üles. Selle lahendamiseks tuleb näiteks muuta hoolduskeskkonda.

Kahjuks paljud uriinipidamatuse all kannatavad eakad inimesed ei otsi kunagi abi ega küsi nõu, sest peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks. Nad ei teadvusta probleemi piisavalt hästi, kardavad arsti poole pöörduda või pole teadlikud erinevatest ravi võimalustest. Kindlasti tuleb aru saada, et uriinipidamatus on terviseprobleem, mitte vanusega kaasnev paratamatus.

Enurees ehk öine voodimärgamine on viie aasta vanuseks saanud lapse tahtele allumatu uneaegne urineerimine. Enureesi esinemissagedus väheneb lapse vanemaks saades.

  • 5-aastastel lastel on enureesi sagedus 15-20%;
  • 10-aastastel lastel on see kuni 6%;
  • 15-aastastel lastel ja vanematel ainult 1%.

Öine enurees esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel. Igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesi all kannatavatest lastest.

Öist enureesi liigitatakse primaarseks, kus lapsel on alati esinenud öist voodimärgamist, ja sekundaarseks, mil enureesile on eelnenud üle kuue kuu kestev kuiv periood.

Enureesi peetakse kergeks, kui voodimärgamisi on 1-2 ööl nädalas ja raskeks, kui märgi öid esineb 6-7 korda nädalas.

Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega:

  • laps ei oma kontrolli põietegevuse üle kuni esimese eluaastani;
  • 1-2 aastane laps tunnetab täispõit;
  • 2-4 aastane laps tunneb urineerimistungi;
  • 4.-5.(6). eluaastal kujuneb lapsel välja täiskasvanule sarnane urineerimismuster.

Enureesi põhjusteks võivad olla:

  • pärilikkus – kui mõlemal vanemal on olnud öine enurees, võib see avalduda lastel 77% juhtudest, ühe vanema enureesi korral 43% juhtudest. 15% lastest võib avaldada enurees ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud, närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põietegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist;
  • aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest võib 30% esineda öist voodimärgamist;
  • kõhukinnisus – st roojamine harvem kui igal kolmandal päeval;
  • taastekkinud enureesi põhjuseks võivad olla lapse haigused: diabeet, kuseteede põletikud või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu;
  • hea või halb muutus lapse elus – nt uue lapse sünd perre, lasteaeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek jne.

Enureesist vabanemiseks on välja töötatud spetsiaalsed alarmaparaadid, mis annavad lapsele märku öisest märgamisest esimeste tilkade juures.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Arsti vastuvõtul

Uriinipidamatuse puhul on soovitav otsida abi õigeaegselt. Ka kerge uriinipidamatus võib piirata inimese sotsiaalseid suhteid sama palju kui raskemas vormis esinev uriinipidamatus.

Uriinipidamatusel on palju erinevaid põhjusi ja raskusastmeid ning selle diagnoos tugineb olemasolevatele sümptomitele ja haigusloole. Õige diagnoos on väga tähtis, kuna erinevad uriinipidamatuse tüübid vajavad erinevaid ravimeetodeid. Mõnel juhul võib diagnoos selguda juba vestluse käigus, kuid sageli vajab täpne diagnoos lisauuringuid.

Perearst, günekoloog või uroloog selgitavad olukorda ja annavad ravijuhised. Ravi kujutab endast muuhulgas vaagnapõhja lihaste tugevdamist, medikamentoosset ravi või lõikust. Kahjuks ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele üritatakse leida sobiv abivahend või lahendus, mille abil on võimalik sümptomite põhjustatud probleeme sedavõrd vähendada, et elu hakkab taas normaalselt kulgema.

Vanurite koduhoolduses osalejad peavad oskama sümptomeid ära tunda ka siis, kui neist ei räägita, kuna probleemi lahendamine võib elukvaliteeti oluliselt parandada.

Perearsti vastuvõtul

Enne arsti poole pöördumist on soovitatav täita urineerimispäevikut, mille leiate siit.

Kui patsient pöördub uriinipidamatuse probleemidega perearsti poole, sooritab arst järgmised toimingud:

  • Selgitab välja urineerimisprobleemide olemuse ja kulgemise esialgsed andmed, naistel pööratakse erilist tähelepanu günekoloogilistele küsimustele ja sünnitamisele. Meestel uuritakse vastavalt uroloogilisi taustategureid nagu võimalikud eesnäärmeprobleemid ja vaagnapiirkonna lõikused. Lisaks sellele küsib arst infot võimalike muude lõikuste, olulisemate haiguste ja ravimite kohta. Mõnikord võib uriinipidamatust põhjustada ka kõhukinnisus, seda iseäranis vanematel inimestel.
  • Patsient saab täitmiseks ankeedid, mille abil selgitatakse uriinipidamatuse tüüp ja raskusaste.
  • Patsiendilt võetakse uriiniproov põletiku võimaluse välistamiseks. Muud laboriuuringud määratakse vastavalt olukorrale.
  • Saab alustada tablettravi juhtudel, kus peamiseks haiguse tunnuseks on sage urineerimine.
  • Perearst hindab, kas uriinipidamatus vajab täiendavaid uuringuid ning suunab patsiendi vajadusel kuseteede haiguste spetsialisti (uroloogi) või naistearsti (günekoloogi) vastuvõtule.

Eriarsti vastuvõtul

  • Naistele tehakse vaagnapõhjauuring, mille käigus selgitatakse välja võimalik emaka allavajumine. Samal ajal viiakse läbi ka köhimistest, s.t. patsiendil palutakse 3-4 korda järjest intensiivselt köhatada. Lisaks sooritatakse vaagnapõhjalihaste funktsioneerimise testimiseks sõrmetest.
  • Lisaks  on põhjust uurida meestel eesnäärme suurust ja naistel vaagnapõhjalihaste seisundit. Mõnel juhul viib arst läbi ka ultraheliuuringu, mille abil on kuseteede ehitust ja funktsioneerimist parem jälgida.
  • Mõlemast soost patsiendile tuleb teha ka pärasoole uuring, kus kontrollitakse päraku sulgurlihase tahtlikku kokkutõmbejõudu. Meestel annab rektaalne uuring lisaks ülevaate ka eesnäärme suuruse ja konsistentsi kohta.
  • Juhul, kui uriinipidamatus osutub vormilt väga kergeks ja seda esineb vaid aeg-ajalt pingutuse korral, soovitab arst vaagnapõhjalihaste treeningut ning annab vajadusel nõu kaalu langetamiseks. Sellisel juhul on soovitav kasutada spetsiaalseid pidamatuse sidemeid. Teatud juhtudel suunab arst patsiendi füsioterapeudi juurde, kes annab nõu vaagnapõhjalihaseid tugevdavate võimlemisharjutuste osas.
  • Eriarst selgitab hoolikalt välja nii sümptomite olemuse kui ka nende raskusastme. Probleemi raskusastet hinnatakse täpsemalt pidamatusesidemete testimisega, mille käigus ööpäeva vältel kasutatud sidemed kaalutakse nii kuiva kui ka märjana. Lisaks sellele saab arst väärtuslikku teavet uriinipidamatuse päevikust ja küsimustikust.

Urogünekoloogi vastuvõtt – kellele ja kuidas?

Прием урогинеколога – для кого и как?

Põieõe vastuvõtt Tallinnas ja Tartus:

https://www.astrakliinik.ee/kontakt/

https://www.kliinikum.ee/patsiendile/oe-vastuvott/poieoe-vastuvott/

Inimese soolestik tühjeneb tavaliselt 8–72 tunni tagant. Kõhukinnisusega on tegemist, kui soolestik tühjeneb harvemini või kui väljaheited on sedavõrd tahked, et roojamine on raskendatud. Tervetel täiskasvanutel esineb kõhukinnisust 1–6 inimesel sajast. Eakatel, vähe liikuvatel ja isutuse all kannatavatel inimestel esineb kõhukinnisust kaheksal inimesel kümnest.

Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.

Kõhukinnisuse põhjused
Soolestiku tühjenemist mõjutavad oluliselt eluviisid. Kõhukinnisust põhjustavad vähene liikumine, toidu väike kiudainesisaldus ja ilmselt ka liiga vähene vedelikutarbimine. Korduv roojamise tagasihoidmine võib samuti tekitada kõhukinnisust, sest soolestik harjub väiksema tühjendamisvajadusega. Kõhukinnisust põhjustavad ka mitmed ravimid. Rooja muudavad tahkemaks tugevad valuvaigistid opiaadid. Teised samal moel mõjuvad ravimid on verapamiil, paljud psüühikaravimid, mõned Parkinsoni tõve ravimid, rauapreparaadid ja diureetikumid. Kõhukinnisus võib esineda ka mõnede ainevahetushaiguste, nt kilpnäärme alatalitluse ühe sümptomina. Soolestiku tegevus on aeglustunud ka mõningate vaimsete häirete puhul, nt anorexia nervosa ja depressioon. Kõhukinnisus on samuti üks funktsionaalsete kõhuvaevuste sümptomeid.

Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

Kõhulahtisuse põhjused
Kõhulahtisust põhjustavad viirus- ja bakternakkused, ravimite kõrvaltoime, vanemaealistel soole sopistustõbi ja selle ägenemine. Kui kõhulahtisus tekib korduvalt pikemaajalise kõhukinnisuse järel, võib põhjuseks olla jämesoolekasvaja. Vedel tume väljaheide viitab seedetrakti verejooksule, sellisel juhul tuleb inimene toimetada kiiresti haiglasse. Äge kõhulahtisus on ohtlik eelkõige vedeliku- ja mineraalainete kao tõttu organismis, sellest omakorda tekivad nõrkus, teadvusehäired, neerupuudulikkus, südame rütmihäired ja tüsistused. Eriti ohtlik on kõhulahtisus siis, kui sellega kaasneb iiveldus ja oksendamine ning inimene ei ole suuteline tarvitama (piisavalt) vedelikku.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Ravimeetodid

Uriinipidamatus on haigus, millel võib olla üks või mitu põhjust ning mille raviks on erinevaid võimalusi. Paljudel juhtudel on uriinipidamatust võimalik ka välja ravida, kuid enne ravimeetodi valimist tuleb pidamatuse põhjus täpselt välja selgitada. Kahjuks ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele üritatakse leida sobiv abivahend või lahendus, millega on võimalik sümptomite põhjustatud probleeme sedavõrd vähendada, et elu hakkab taas normaalselt kulgema.

Tablettravi

Ravimeid kasutatakse tavaliselt üliaktiivse põie ravimiseks, kuid viimastel aegadel on saadud häid tulemusi ka stress-uriinipidamatuse all kannatajatele mõeldud ravimitega. Kasutatavad ravimid on retseptiravimid! Menopausiealiste naiste puhul võib uriinipidamatuse ravimisel olla kasu ka östrogeenasendusravist.

Kirurgiline ravi

Kirurgiliste protseduuridega on saadud häid tulemusi stress-uriinipidamatuse ja segauriinipidamatuse ravis. Operatsiooni vajalikkust hindab arst ning tänapäeval kasutusel olevad päevakirurgia meetodid annavad suurepäraseid tulemusi, võimaldates patsiendil juba lõikuse päeval koju pääseda.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamine

Uriinipidamatuse probleemidele võib leevendust tuua vaagnapõhjalihaste tugevdamine, kuna treenimise käigus suureneb jõud, kiirus ja vastupidavus. Parim tulemus saavutatakse siis, kui koos terapeudiga pannakse kokku individuaalne harjutuste programm, mis võimaldab patsiendil neid harjutusi iga päev iseseisvalt teha. Siit saate allalaadida voldiku, mis õpetab vaagnapõhjalihaste harjutusi.

Pidamatuse tooted

Kui uriinipidamatust pole võimalik lihaste treenimise või ravimitega kontrollida, võib kasutada ka selleks puhuks mõeldud abivahendeid ehk sidemeid. Sidemete abil on võimalik leevendada pidamatusega kaasnevaid hügieenilisi probleeme ning säilitada inimese liikuvus ja aktiivsus. Sidemeid valmistakse nii meestele kui ka naistele, kuid mehed võivad kasutada ka naistele mõeldud sidemeid. Sidemed on pidamatusega inimesele tähtsaks toeks ja annavad kindlustunde ka siis, kui kasutatakse korrigeerivat ravi. Sideme valimisel lähtutakse uriinipidamatuse raskusastmest ning õige toote kasutamine hõlbustab isikliku hügieeni säilitamist nii hooldatava kui ka hooldaja seisukohast.

Meie seas elavad imelised inimesed, kellest paraku palju ei teata. Ei teata nende pikkadest tööpäevadest, mis algavad sageli ammu enne kontoriinimese töö algust ja lõpevad alles hilisel õhtu­tunnil. Ei teata, et nad hetkekski ei lakka muretsemast või hoolitsemast ning et selle pinge all murdumist vältida, loodavad nad sageli vaid endale.

Need raudsed inimesed on omastehooldajad. Nad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. Neid motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule?

Sageli ei oska või ei jõua omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.

Abiks omastehooldajale on  “Omastehooldaja käsiraamatamat”,  kuhu on koondatud hulgaliselt praktilisi nõuandeid, kuidas lähe­dase hooldamise eri aspektidega paremini toime tulla. Ühtlasi leiab sealt ülevaate ka koduõendusteenusest, toodetest, õppematerjali haige hooldajale, video voodihaige hooldamisest ja abistamisest ning muud infot.

“Omastehooldaja käsiraamat” on praktiline abivahend mitte ainult kodus lähedase hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Teemadel nagu kodune hooldamine, nahk ja hügieen, pidamatuse hooldus ja uriinipeetus, toimetulek halvatusega, ergonoomika, söömine ja seedimine ning palju muud jagavad raamatus kogemusi ja teadmisi oma ala spetsialistid Eestist. Lisaks leiavad käsitlust kateteriseerimine, stoom, koduõendusteenus, omastehooldajate toetamine/nõustamine. Käsiraamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda.

 

Perekonna tugi

Uriinipidamatus võib mõjutada ka peresuhteid, paarisuhteid ja seksuaalsust. Näiteks võib hirm uriinipidamatuse ees katkestada suguakti. Probleemi varjamine võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus uriinipidamatuse all kannatav inimene hakkab vältima intiimseid hetki abikaasa või partneriga. Partner võib sellisel puhul tunda end hüljatuna või hakkab talle tunduma, et ta enam oma abikaasat ei huvita.

Igas inimeses peitub läheduse vajadus. Sellepärast on tähtis, et abikaasad julgevad rääkida teineteisele ka rasketest ja ebameeldivatest asjadest. Eriti kuna uriinipidamatusele võib sageli ka abi saada. Paljudel juhtudel võib see abi, näiteks vaagnapõhjalihaste treenimine, suurendada ka seksuaalset naudingut ning seeläbi ka paarisuhet parandada.

Lähedase või pereliikme hooldamise vajadus võib tekkida üleöö. Mõningatele praktilistele küsimustele, mis võivad tekkida koduste haigete põetamisel, leiate vastused “Omastehooldaja käsiraamatust“.

Pidamatus kui tabu

Pidamatus on inimese jaoks enamasti isoleeriv ja nõrgestav seisund, mida häbenetakse sellisel määral, et sellest rääkimine on keeruline isegi samas olukorras olevate või kõige lähedasemate inimestega. Suurbritannias, Hollandis ja Prantsusmaal läbi viidud uuringust* selgus, et vaid kuus kannatajat kümnest rääkisid sel teemal oma partneriga vabalt ja vähem kui kolm kümnest oma lähiperekonna liikmetega.

Nii takistab see kannatajatel tuge ja lahendusi leida, kusjuures sarnane olukord on ka meist väga erinevates kultuurides. Ühiskond kardab pidamatust ning tihti nähakse selles vanaduse ja põduruse märke ning see hirm on suurem nende seas, kellel seda probleemi ei ole. Samast uuringust kerkis esile kaks leidu, mis illustreerivad tabu ulatust: inimesele on pidamatuse määradest rääkimine sama ebamugav kui seksuaalsel teel nakkavatest haigustest vestlemine samas kui meedia kirjutab kaks korda suurema tõenäosusega artikli sugulisel teel nakkavatest haigustest kui pidamatusest.

Lisaks on leitud, et mehi mõjutab pidamatuse teke rohkem kui naisi. Ühest küljest ei soovi mehed endale oma probleeme tunnistada ja on seetõttu eitavas faasis kauem, teisalt on abivahendite kasutamine naistele psühholoogiliselt mõneti lihtsam, sest elu jooksul on kasutatud hügieenisidemeid ja/või pesukaitseid.

Muide, eelpool nimetatud uuringu põhjal on lähedasele sõbrale pidamatusest rääkimisest veelgi raskem vaid erektsioonihäirete arutamine. Samas on depressioonist, menstruatsioonist või menopausist tunduvalt lihtsam kõneleda ehkki veel kümmekond aastat tagasi olid ka need teemad pigem tabud.

*Pidamatuse tabu uuring Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi üldsuse (1002 intervjuud igas riigis nii haiguse alla kannatajate kui mitte-kannatajatega 2008. a. märtsis) ja Ühendkuningriigi ning Hollandi perearstide seas (100 intervjuud Ühendkuningriigis, 111 intervjuud Hollandis märtsis 2008) – läbi viis TNS SCA Personal Care`i nimel.

Vaagnapõhjalihased ja harjutused.

Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja õndraluu (sabakondi) vahel.
Antud lihaste ülesanne on hoida vaagnas paiknevad organid (emakas, põis, soolestik) õiges asendis ning uriini ja rooja normipärane väljutamine ja kinnihoidmine.

Meie vaagnapõhja lihased nõrgenevad iga päevaga, sest me istume pidevalt selle osa peal, mis peaks liikuma! Selliselt asja vaadates ei pea küsima endalt “kas” see probleem tuleb, vaid “millal”? Ainult iga inimene ise saab selle ärahoidmiseks või peatamiseks teha valiku – kas harjutused ennetamiseks või teema eiramine ja teadmatus tuleviku ees?

Kuidas õiged lihased üles leida?
Tualetis põit tühjendades proovi paar korda järjest peatada-vallandada uriinijuga. Nõnda tehes leiad õiged lihased, mida treenida. See harjutus on mõeldud vaagnapõhjalihaste leidmiseks.
Kui õiged lihased on tuvastatud, alusta treeningut järgmiselt: Pingulda vaagnapõhja lihaseid 2 sekundit, lõdvestu 2 sekundit. Tee nii 5-10 korda järjest. Alusta lühemast pingutuse ajast, kuid eesmärk on jõuda vähemalt 5-sekundilise pingutuseni ning pikema korduste arvuni. Tulemusi märkad peale paarikuulist korrapärast harjutuste tegemist. Peale esimeste tulemuste saavutamist ära lõpeta treenimist, vaid jätka lihaste toonuses hoidmiseks nende tegemist regulaarselt, et seda taset hoida. Täpselt nii, nagu teiste lihaste treenimise puhul.

Oluline on teha harjutusi tühja põiega kas lamades, istudes või seistes. Jälgi, et pinguldad just vaagnapõhjalihaseid. Neid pingutusi tehes, ära pinguta või painuta keha samal ajal muul moel.
Tehke harjutusi iga kord ka siis, kui tunnete, et lähenemas on aevastus, köha või kui miski ajab naerma…

Kuna inimesed on erinevad ja kõigile üks ja sama ei sobi, oleme kokku kogunud valiku materjale ja vaagnapõhjalihaste tugevavaid harjutusi:

Uriinipidamatus – probleem, millest ei räägita, Postimees 05.02.2017 Ivi Persidski, uroloogia õde.

Uriinipidamatus on nii meeste kui naiste probleem, Perearst 06.03.2013 günekoloog Ülle Kadastik, meestearst Kristo Ausmees

Adrian Wagg: „Inkontinentsi tulevikukäsitlus“, Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne.

Diane K. Newman: „Ennetus. Üksikisiku ja ühiskonna perspektiiv“, Rahvusvahelise Inkontinentsusfoorumi ettekanne.

“Uroloogilise haige hooldusprobleemid”, Inge Paju, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Tartu 1999.

Täiskasvanute roojapidamatus, (inglise keeles) Suurbritannia haigekassa hooldusjuhis.