Üheks kõige sagedasemaks kõhukinnisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite liigtarvitamisega. Tekivad motoorikahäired: soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), ning need seisundid võivad vahelduda.

Väga tihke soolesisu edasi liigutamiseks on vaja tugevaid kokkutõmbeid, mille tõttu sooles tõusev rõhk võib soodustada sooleseina nõrkades kohtades väljasopistuste ehk divertiiklite teket. Kui divertiikli jääb väljaheide ja bakterid, võib areneda divertikuliit ehk põletik, mis raskemal juhul põhjustab soolesulgust.

Raseduse ajal võib kõhukinnisus tekkida hormonaalsete muutuste tõttu. Kõhukinnisus võib põhjustada valuaistinguid, puhitust kõhupiirkonnas ja teravaid kõhuvaluhoogusid. Kannatajatel langeb söögiisu, tekivad röhitised ja halb maitse suus. Puhitusega võivad kaasneda ka südamepekslemine ja valu rinnus. Sageli langeb töövõime ning võivad lisanduda pea- ja lihasevalud, närvilisus, unehäired, külmavärinad ja hingeldus.

Hemorroidide ehk päraku veenikomude tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Põhjuseks on sageli kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, aga ka raskuste tõstmine, pikaajaline istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Kui veri liigub veenides aeglaselt, venib soonesein välja ning tekib veenikomu. Mõnikord võivad hemorroidid ise kõhukinnisust süvendada, sest valulik roojamine paneb inimest roojamistungi tagasi hoidma.