Inimese soolestik tühjeneb tavaliselt 8–72 tunni tagant. Kõhukinnisusega on tegemist, kui soolestik tühjeneb harvemini või kui väljaheited on sedavõrd tahked, et roojamine on raskendatud. Tervetel täiskasvanutel esineb kõhukinnisust 1–6 inimesel sajast. Eakatel, vähe liikuvatel ja isutuse all kannatavatel inimestel esineb kõhukinnisust kaheksal inimesel kümnest.

Kõhukinnisus

Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.

 

Kõhukinnisuse põhjused

Soolestiku tühjenemist mõjutavad eluviisid. Kõhukinnisust põhjustavad vähene liikumine, toidu vähene kiudainesisaldus ja piisava vedelikutarbimise puudumine. Korduv roojamise tagasihoidmine võib samuti tekitada kõhukinnisust, sest soolestik harjub väiksema tühjendamisvajadusega. Kõhukinnisust põhjustavad ka mitmed ravimid. Rooja muudavad tahkeks tugevad valuvaigistid (opiaadid). Sarnasel moel mõjuvad mõned südame- ja vererõhuravimid, paljud psüühikaravimid, mõned Parkinsoni tõve ravimid, rauapreparaadid ja diureetikumid. Kõhukinnisus võib esineda ka mõnede ainevahetushaiguste, näiteks kilpnäärme alatalitluse ühe sümptomina. Soolestiku tegevus on aeglustunud ka mõningate vaimsete häirete puhul, näiteks anorexia nervosa ja depressioon. Kõhukinnisus on samuti üks funktsionaalsete kõhuvaevuste sümptomeid.

 

Tekkemehhanismid

Üheks kõige sagedasemaks kõhukinnisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite liigtarvitamisega. Tekivad motoorikahäired: soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), ning need seisundid võivad vahelduda.

Väga tihke soolesisu edasi liigutamiseks on vaja tugevaid kokkutõmbeid, mille tõttu sooles tõusev rõhk võib soodustada sooleseina nõrkades kohtades väljasopistuste ehk divertiiklite teket. Kui divertiikli jääb väljaheide ja bakterid, võib areneda divertikuliit ehk põletik, mis raskemal juhul põhjustab soolesulgust.

Raseduse ajal võib kõhukinnisus tekkida hormonaalsete muutuste tõttu. Kõhukinnisus võib põhjustada valuaistinguid, puhitust kõhupiirkonnas ja teravaid kõhuvaluhoogusid. Kannatajatel langeb söögiisu, tekivad röhitised ja halb maitse suus. Puhitusega võivad kaasneda ka südamepekslemine ja valu rinnus. Sageli langeb töövõime ning võivad lisanduda pea- ja lihasevalud, närvilisus, unehäired, külmavärinad ja hingeldus.

Hemorroidide ehk päraku veenikomude tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Põhjuseks on sageli kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, aga ka raskuste tõstmine, pikaajaline istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Kui veri liigub veenides aeglaselt, venib soonesein välja ning tekib veenikomu. Mõnikord võivad hemorroidid ise kõhukinnisust süvendada, sest valulik roojamine paneb inimest roojamistungi tagasi hoidma.

 

Sagedasemad põhjused

• Ärritatud soole sündroom
• Divertikuliit
• Ravimid (näiteks antidepressandid, opioidid, kodeiin ja mõned südame-vererõhuravimid)
• Crohni tõbi
• Pärakuhaigused: anaalfissuur, hemorroidid, abstsessid
• Rasedus
• Anorexia nervosa
• Depressioon

 

Diagnoosimine – milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada:
• kui kaua kõhukinnisus on kestnud
• toitumisharjumused
• füüsiline aktiivsus
• kaasnevad sümptomid (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhu ümbermõõdu suurenemine, veri väljaheites, kaalulangus, väsimus, meeleolu langus)
• roojamise sagedus
• rooja konsistents
• peristaltika aktiivsus

Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

 

Koduse ravi võimalused

Soole ja kõhuseinte lihaste tugevdamisel on oluline regulaarne liikumine. Vältida tuleks kõhukinnisust soodustavaid toiduaineid: kakao, kange tee, must kohv, saiakesed ja pirukad valgest jahust, samuti manna- ja riisipuder. Oluline on vähendada vaimset pinget.

Igal õhtul enne magamaminekut võib aeglaselt juua pool klaasi kuni klaasitäie leiget vett. Sama kogus on soovitatav juua ka hommikul kohe pärast ärkamist. See elavdab soolte tegevust, parandab seedeelundite verevarustust ja ergutab seedenäärmeid.

Kroonilise kõhukinnisuse korral on soovitatav kiudaineterikas toit: jämedast täisterajahust leib, toored köögiviljad (eriti peenestatud kapsas, tomat, porgand, peet, sibul, redis), samuti herned ja oad. Hästi mõjuvad ka mesi, rosinad, pähklid, piim, kefiir, hapupiim, hapud juur- ja puuviljamahlad. Vedelikku tuleks tarbida 1,5–2 liitrit ööpäevas.

Arsti poole pöördu juhul, kui:
• kõht käib läbi harvem kui kolm korda nädalas
• kodused võtted ei leevenda olukorda
• esineb tugev kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kaalulangus, pidev väsimus või muud häirivad sümptomid

 

Kõhulahtisus

Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või enam korda päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Kui kõhulahtisus kestab üle nelja nädala, on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

 

Kõhulahtisust võivad põhjustada:

• viirus- ja bakternakkused
• ravimite kõrvaltoimed
• soolehaigused (ärritatud soole sündroom, põletikulised soolehaigused, tsöliaakia)
• hormonaalsed või ainevahetushaigused (nt kilpnäärme ületalitus, diabeet) jt.

 

Mida jälgida?

Kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vedelikku ja mineraalaineid. Sellega võivad kaasneda nõrkus, pearinglus, südamerütmihäired ja neeruprobleemid.

 

Arsti poole pöördu kindlasti, kui:

• kõhulahtisus kestab üle kahe nädala
• väljaheites on verd või väljaheide on mustjas
• kaasneb tugev kõhuvalu, oksendamine või kaalulangus
• oled liiga nõrk või ei suuda piisavalt vedelikku juua

 

Mida ise teha?

• joo rohkelt vedelikku (vesi, lahjad supid, rehüdreerimisjoogid)
• söö kergesti seeditavat toitu väikeste portsjonitena
• väldi alkoholi, kohvi ja väga rasvast toitu