Lapsed kannatavad öise voodimärgamise tõttu: nad on õnnetud ja madala enesehinnanguga, sest tunnevad oma teo pärast piinlikkust ja süüd. Vanemad muretsevad samuti – külla ei taheta sõita, lisapesu võtab lisakulu, hoolimata pidevast pesemisest on kodus halb lõhn. See aga tekitab pikapeale peres stressi ja psühhosotsiaalseid probleeme.

Mõned näited asjaosalistelt endilt:

Olen uriinipidamatuse all kannatav 13-aastane poiss. See on nii paha haigus, sest sõprade pool ei saa ööbida. Tahaksin teada, mis ravimid selle vastu kõige paremini aitavad? Kas te oskate öelda, millal see haigus lõpeb ja kas üldsegi lõpeb?

Meie peres on enurees tõsine probleem. Poiss laseb alla peaaegu iga öö ja vahel harva päeval. Olen tähele pannud, et kui ta õhtul kauem üleval on, näiteks kella 24.00, siis on ta nii väsinud või ei oska seletada, miks ta voodit märjaks ei tee. Perearst on öelnud, et kuna isal oli sama haigus, siis küll laps sellest välja kasvab. Aga ikkagi sooviks teada, kuidas ma saaksin pojale ravi/ravimeid, et tal endal parem oleks ja me sellest lahti saaks.

Enureesi all kannatanud lapsed võivad täiskasvanuks saades olla vähem sotsiaalsed ja tunda, et nad ei ole täielikult oma elu peremehed. Tähelepanu ja ravita jäänud enurees võib täiskasvanueas tuua kaasa uriinipidamatuse.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Soovitused enne 5. eluaastat

• pärast teist eluaastat võtke lapsel mähkmed ära ja harjutage teda järk-järgult potiga;
• harjutage hügieenist kinnipidamist – päeval regulaarne WC külastus (iga 2-3 tunni järel) ning jälgida, et laps käiks enne magamaminekut WC-s;
• kui tuleb tagasilööke, näiteks laps kardab poti peale minna/seal istuda, siis tehke väike vahe ja hakake uuesti harjutama;
• vältige kõhukinnisust, püüdke tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist poolteist tundi enne voodisse minekut;
• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised pereliikmed ei narriks, halvustaks last;
• ärge võrrelge oma last teiste lastega – iga laps areneb omal ajal;
• ärge süüdistage iseennast, suhtuge voodimärgamisse rahulikult, sest nähtus on enamasti mööduv;
• tunnustage last kuivade ööde eest;
• võimaldage lapsele turvaline juurdepääs WC-sse ja lapse kasvule vastav/kohandatud WC pott, kusjuures oluline on täistalla toetus, kui laps istub WC potil;
• lisainformatsiooni saamiseks konsulteerige perearstiga ja paluge, et lasteaiaõpetaja tutvuks enureesi kohta käiva infoga käesoleval kodulehel.

Soovitused peale 5. eluaastat

• ärge süüdistage ennast, suhtuge voodimärgamisse rahulikult, enamikul juhtudest kaob mure puberteedieaks iseenesest;
• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised pereliikmed ei narriks, halvustaks last;
• tunnustage last kuivade ööde eest ja tehke jõupingutusi lapse enesekindluse tõstmiseks;
• vestelge lapsega, kuidas tulla toime olukorras, kui allapissimine toimub väljaspool kodu;
• kui laps on kutsutud veetma ööd sõprade juures ja ta keeldub sinna minemast kartes allapissimist, siis korraldage taoline üritus pigem enda kodus. Laps, nooruk tunneb ennast siis kindlamalt;
• vältige kõhukinnisust, püüdke tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist poolteist tundi enne voodisse minekut;
• vältige karastusjooke, kohvi-teed, piima, tsitruseliste mahla – eriti enne magamaminekut;
• jälgige, et laps käiks päeval regulaarselt WC-s (iga 2-3 tunni järel) ning et laps tühjendaks põie enne magamaminekut WC-s;
• kaasake last tagajärgede (märjad püksid, voodilinad) kõrvaldamisse;
• võimaldage lapsele turvaline juurdepääs WC-sse ja lapse kasvule vastav/kohandatud WC pott, kusjuures oluline on täistalla toetus, kui laps istub WC potil;
• konsulteerige kindlasti perearsti või Teresa Abivahendikeskuse esindajatega.
• paluge, et õpetaja tutvuks enureesi kohta käiva infoga käesoleval kodulehel.

Soovitused lasteaia- ja kooliõpetajale

• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised ei narriks, halvustaks last;
• suhelge vanematega, et vahetada teavet tekkinud olukorra üle;
• konsulteerige vajadusel lasteaia/kooli tervishoiutöötajaga;
• püüdke tõsta lapse enesekindlust – mida vanemaks laps saab, seda enam ta oma muret häbeneb;
• tähelepanuks lasteaiaõpetajatele –
  jälgige, et laps toetub täistallale, kui ta istub WC potil;
• püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul, vajadusel andke osa lõunasöögi joogist peale magamist;
• suunake mängutuhinas olev laps iga 2-2,5 tunni tagant WC-sse.

Teresa Abivahendikeskuse valikus on leitavad enureesi alarmaparaadid, mille kohta saate infot meie keskustest või e- poest.

Milliseid uuringuid võidakse teha ja miks?

Lapsele võidakse teha vereanalüüsid ja uriiniproovid põletikunäitajate määramiseks.
Vajadusel uuritakse veresuhkru taset, kuna diabeedi ehk suhkurtõve puhul on suurenenud uriinikogus, mistõttu võib juhtuda ka voodimärgamist.

Võidakse teha ka ultraheliuuring selgitamaks, kas kuseteede ehitus on normaalne. Samuti näeb selle uuringuga, kas laps tühjendab oma kusepõie täielikult.

Enne arsti juurde minekut on soovitatav täita urineerimispäevikut. Samuti mõõta päeva jooksul joodud vedeliku hulka, seda vähemalt 5-7 päeva jooksul.

Ligikaudne väljutatud uriini hulk 2-12 aastastel on lapse vanus aastates x 30 ml. Seega näiteks 4-aastase lapse põiemaht on ca 120 ml ning laps tühjendab põit 5-7 korda ööpäevas.

Küsimused, mida esitab lastearst. Soovitatav mõelda läbi enne visiidile minekut. Venekeelsed küsimused saab alla laadida siit

1. Kas laps märgab voodit ainult öösel või ka päeval?
2. Mitmel ööl nädalas laps märgab voodit?
3. Kas laps märgab voodit mitu korda öö jooksul?
4. Millisel öö osal toimub voodimärgamine (paar tundi peale uinumist, keskööl, vastu hommikut)?
5. Kas voodi on öösel väga märg või natuke niiske?
6. Mitu korda päeva jooksul käib laps pissil?
7. Kas laps lükkab päeval tualetti minekut edasi, surub urineerimistungi maha?
8. Kas laps jõuab õigeaegselt tualetti või saavad aluspüksid märjaks?
9. Kas laps on põdenud kuseteede põletikke?
10. Kas lapsel esineb kõhukinnisust, roojaga pükstemäärimist?
11. Millised on lapse vedelikutarbimise harjumused (mida ja millal joob)?
12. Kas kodus või koolis esineb stressi tekitavaid olukordi?
13. Kas last on varem öise enureesi tõttu ravitud?

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Ravi

Enureesi raviga alustatakse 5.-6. eluaastast. Tähtis on lapse valmidus ja soov olla kaasatud raviprotsessi. Aktiivses ravis kasutatakse kas alarmaparaati, ravimit või kombineeritud ravi. Alustuseks tuleb külastada perearsti. Viimane võib anda saatekirja lastearstile.

Alarmaparaat

Alarmaparaadi kasutajatest ca 50-75% jääb kuivaks ja see toimib järgmisel põhimõttel: seade koosneb alarmist ja sensorist, mis on omavahel juhtmega ühendatud. Alarmi saab kinnitada pidžaama või särgi krae külge või õlale (kõrva ligidale, et laps signaali kuuleks). Sensor on klambri kujuga, mis võimaldab seda mugavalt lapse pidžaama või aluspükste külge kinnitada.

Juba vähene hulk niiskust aluspesus, mille külge sensor on kinnitatud, paneb alarmi tööle, laps ärkab ja õpib tasapisi voodit mitte märgama, vaid pissile küsima või ise pissile minema.

Süsteemi põhimõte on kuivaks õpetamine refleksi väljakujundamise kaudu. Alguses tuleb last WC-sse aidata, sest ta on ärganult segaduses, mida tirisemine tähendab. Alarmaparaadi “kõrvaltoimeks” on teiste laste häirimine, kui magatakse ühes toas. Aparaat on äärmiselt tundlik, hakkab helisema juba esimeste pissitilkadega ja võib ka tugeva higistamise korral lärmi teha.

Alarmpüksid võetakse kasutusele alates 6. eluaastast. Refleksi väljakujunemine võtab aega, et kuiv magamine kinnistuks. Ravi tulemuslikkust hinnatakse esmakordselt 4 nädala pärast. Üle 4 kuu ei ole aparaati soovitatav järjest kasutada. Alarmiaparaat sobib paremini sageli voodit märgavatele ja väikese põiemahuga lastele kuuendast-seitsmendast eluaastast.

Soovitus: püüdke võimalikult palju last kaasata tegevustesse nt alarmaparaadi helina valimine, millised voodit kaitsvad aluslinad on kõige mugavamad jmt.

Ravimid

Enureesi saab ravida ka tablettidega. Neid kasutatakse tavaliselt siis, kui aparaatravi ei ole edukas või ei sobi. Samuti juhtudel, kui minnakse kodust ära külla, laagrisse, vms. Tablettravi määrab arst.

Lastearstide kontaktidid, kes tegelevad enureesi teemaga:

Tallinnas: Ülle Toots, lastearst, Tallinna Lastehaigla, Tervise 28, infotelefon 697 7113.
Tartus: Aili Traat, lastearst, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik, N. Lunini 6, infotelefon 731 8111.
Spetsialist, kelle poole pöörduda alarm-aparaatide kasutamisega seoses: õde Elbe Hade, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik, telefon 731 9575 neljapäeviti kl 14-15

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Teresa Abivahendikeskuses, Hariduse 6 on võimalik saada kontinentsusnõustajalt informatsiooni ja abi.

Nõustamise eesmärgid:

• Põie tühjendamise harjumuste kujundamine – regulaarsus, õige põie tühjendamise poos, jne.
• Elustiilinõuanded – vedelike tarbimine, kõhukinnisuse vältimine, jne.
• Vedelikutarbimise soovitused – tarbitava koguse määrad, kellaajad, liigid.
• Sümptomite ja urineerimisharjumuste ülesmärkimine, kasutades urineerimispäevikut, kalendrit.
• Konsultatsioon alarmaparaadi laenutamiseks ja aparaadi laenutamine.
• Vanema/hooldaja toetamine ja julgustamine regulaarse jälgimise käigus.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Enureesi päevikud:

Väikelapse ja teismelise enurees

Lapsevanemale:

Voodimärgamine, kuidas vanemad saavad aidata infovoldik (EST) ja infovoldik (RUS)

Lapse voodimärgamise päevik, täitmiseks lapsevanemale Eesti keeles ja Vene keeles.

Lapsele:

Lapse voodimärgamise päevik, täitmiseks lapsele (lapsele motiveeriv, kui ta saaks kleepida naerunäo või päikese kleepsu kuiva öö lahtrisse) Eesti keeles ja Vene keeles.

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest. 

Enureesiteemalised artiklid

Kui teie lapsel on enurees, Elve Kalda, SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Enurees – kuidas diagnoosida, ennetada ja ravida. Ülevaade enureesist terviseportaalis Inimene.ee

“Praktiline nõuanne: Enureesist perearsti pilgu läbi.” Perearst nr 6 (14), detsember 2005

“Üle 5-aastase lapse voodimärgamise põhjused on meditsiinilised. Rääkige oma arstiga.” Lastearst Ülle Toots, mai 2019 Postimees

Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest üle Eesti ja meie e-poest.