Soolestiku tühjenemist mõjutavad eluviisid. Kõhukinnisust põhjustavad vähene liikumine, toidu vähene kiudainesisaldus ja piisava vedelikutarbimise puudumine. Korduv roojamise tagasihoidmine võib samuti tekitada kõhukinnisust, sest soolestik harjub väiksema tühjendamisvajadusega. Kõhukinnisust põhjustavad ka mitmed ravimid. Rooja muudavad tahkeks tugevad valuvaigistid (opiaadid). Sarnasel moel mõjuvad mõned südame- ja vererõhuravimid, paljud psüühikaravimid, mõned Parkinsoni tõve ravimid, rauapreparaadid ja diureetikumid. Kõhukinnisus võib esineda ka mõnede ainevahetushaiguste, näiteks kilpnäärme alatalitluse ühe sümptomina. Soolestiku tegevus on aeglustunud ka mõningate vaimsete häirete puhul, näiteks anorexia nervosa ja depressioon. Kõhukinnisus on samuti üks funktsionaalsete kõhuvaevuste sümptomeid.