Diabeet
Diabeet vรตib kaasneva haigusena pรตhjustada nรคrvide funktsioneerimise hรคireid, st neuropaatiat. Nรคrvisรผsteemi muutuste tekkimist mรตjutavad muuhulgas vanus, diabeedi kestus, kapillaarverevarustuse hรคired ja pidev liiga kรตrge veresuhkru tase.
Diabeetilist neuropaatiat on kahte tรผรผpi: perifeerse nรคrvisรผsteemi ning autonoomse ehk siseelundite nรคrvide neuropaatia. Neist teine ehk autonoomne neuropaatia kahjustab siseelundite nรคrvisรผsteemi, mistรตttu diabeetikutel vรตib esineda madala veresuhkru puudulikku tajumist, mao funktsiooni nรตrgenemist, higistamist, kรตhulahtisust vรตi -kinnisust. Samuti vรตib esineda urineerimisprobleeme, nรคiteks vรตib pรตide jรครคda jรครคkuriini. Pรตiefunktsiooni hรคired ongi diabeetikutel รผpris levinud. Nii perifeerse kui ka autonoomse neuropaatia tรคhtsaimaks raviks on veresuhkru tasakaalu sรคilitamine.
Parkinsoni tรตbi
Parkinsoni tรตbi on progresseeruv nรคrvihaigus, mille peamisteks sรผmptomiteks on vรคrin, liigutuste aeglus ja lihaste jรคikus. Parkinsoni tรตve sรผmptomid on tingitud dopamiini nimelise neuromediaatori vรคhenemisest ajus. Parkinsoni tรตve all kannataval patsiendil vรตib esineda ka tasakaaluhรคireid, mitmesuguseid autonoomse nรคrvisรผsteemi hรคireid nagu asendi vahetamisest tingitud vererรตhu langus, kรตhukinnisus ja pรตiefunktsiooni hรคired.
Mรตnikord vรตib รผliaktiivne pรตis olla tingitud Parkinsoni tรตvest. Sellisel juhul on pรตie funktsioneerimine vรตi funktsiooni reguleerimine hรคiritud ja รผliaktiivne pรตis รผritab tรผhjeneda sellest hoolimata, et pรตis pole veel tรคis. Haigestumise pรตhjusi ei tunta ning haigust ei ole vรตimalik vรคlja ravida. Parkinsoni tรตve sรผmptomeid leevendatakse ravimite ja ravivรตimlemisega. Uriinipeetust esineb sagedamini meestel kui naistel ning see vรตib olla tingitud ka kasutatud ravimitest.
Dementsus
Kuseteede normaalseks toimimiseks on lisaks tervetele kuseteedele tarvis ka hormoonide normaalset funktsioneerimist ning tahtlikuks urineerimiseks vajalikku ajutegevust. Dementsuse all kannatajatel on see sรผsteem hรคiritud ja dementsetel patsientidel kujutab uriinipidamatus endast sageli mitme eri teguri summat. Nรคiteks halveneb aju suutlikkus vรตtta vastu pรตiest saabuvaid signaale ja anda kรคske urineerimiseks vajalike toimingute tegemiseks.
Sageli on dementsuse all kannatavate patsientide uriinipidamatuse pรตhjuseks desorientatsioon, mรคluhรคired ja masendus. Lisaks on dementsetel inimestel raske WC-d leida, uksi ja tualetipotikaasi avada, riideid seljast vรตtta jne. Uriinipidamatust mรตjutab ka patsiendi kandumine omasse maailma ning muust maailmast irdumine.
Masendus
Uriinipidamatus pรตhjustab patsientidele alati mรคrkimisvรครคrseid probleeme ja selle tulemusel vรตivad patsiendil tekkida psรผรผhilised probleemid. Ongi teada, et รคngistus, masendus ja alavรครคrsustunne on teinekord uriinipidamatusega seotud. Uriinipidamatusega kaasnev negatiivne mรตju patsiendi sotsiaalsusele ja elukvaliteedile on sageli vรคga kรตrge, vaimselt vรตib see olla koguni traumeerivam kui vรคhk. Masendus on vรคga harva uriinipidamatuse pรตhjuseks.
Sclerosis multiplex
Sclerosis multiplex on noorte tรคiskasvanute sage kesknรคrvisรผsteemi haigus, mis vรตib pรตhjustada tรถรถvรตimetust ning sรผgavat puuet. Sclerosis multiplexi esineb kaks korda sagedamini naistel kui meestel. Tavaliselt ilmnevad esimesed sclerosis multiplexi sรผmptomid 20-40 aasta vanuselt, kuid haiguse kulg vรตib vรคga suurel mรครคral varieeruda. Sclerosis multiplexi sรผmptomid tekivad nรคrvikiudu ehk aksonit รผmbritseva koe ehk mรผeliini vigastustest, millega kaasnevad kommunikatsioonihรคired kesknรคrvisรผsteemi rakkude vahel. Kรตige sagedamini esinevad vigastused nรคgemisnรคrvides, suuraju sรผgavates osades, vรคikeajus ja seljaajus. Sclerosis multiplexi patsientidel vรตib esineda segauriinipidamatust, s.t. raskusi urineerimise alustamisel, uriini kinnipidamisel ja pรตie tรผhjendamisel. Eriti sageli esineb nรคhtust, mil urineerimine algab kohe kui patsient tunneb, et pรตis on tรคis.
Vรคhkkasvajad
Pidamatus vรตib olla seotud ka paljude vรคhkkasvajatega, eriti kui urineerimise vรตi roojamise seisukohast olulist piirkonda tuleb opereerida. Urineerimis- ja roojamishรคireid esineb sageli eesnรครคrme- vรตi pรตievรคhi korral.
Depressioon
Uriinipidamatus on paljudele psรผรผhiliselt hรคiriv seisund ning uriinipidamatus kui teema on jรคtkuvalt tabu, mistรตttu inimesed ei pรถรถrdu arsti poole ega tunne seetรตttu ka ravivรตimalusi. Probleemina on uriinipidamatus levinum kui arvatakse ning sellel on ulatuslikud inimlikud ja sotsiaalsed tagajรคrjed. Uriinipidamatus pรตhjustab suurt hรคbi, enesekindluse kaotust ja sotsiaalset isolatsiooni. Uuringud nรคitavad, et uriinipidamatus vรตib koguni halvendada elukvaliteeti rohkem kui mitmed kroonilised haigused ning psรผรผhiliselt vรตib see olla traumeerivam kui vรคhk. Ravivรตimaluste areng โ ravimid, kirurgilised protseduurid ja sidemed โ parandavad mรคrkimisvรครคrselt patsiendi elukvaliteeti, sรผmptomeid. Seepรคrast tasub abi otsida ja julgustada abi otsima juba varajases staadiumis โ kohe kui sรผmptomid ilmnevad ning enne kui probleem patsiendist jagu saab.
Arengupeetus
Arengupeetusega inimene on see, kelle vaimne funktsioneerimine vรตi areng on kaasasรผndinud vรตi kujunemiseas esinenud haiguse, rikke vรตi puude tรตttu pรคrsitud vรตi hรคiritud. Arengupeetusega patsientide meditsiinilised diagnoosid on vรคga erinevad. Suurem osa neist on haruldased ja sageli pole arengupeetusega patsiendi seisundi pรตhjust vรตimalik tรคielikult diagnoosida ning puude tegelikku pรตhjust vรคlja selgitada. Paljudel arengupeetusega inimestel on lisaks ka muid puudeid, mis vรตivad raskendada liikumist, rรครคkimist vรตi teiste inimestega suhtlemist. Uriinipidamatus vรตib arengupeetusega patsiendi puhul olla รผks igapรคevastest probleemidest ning selle muudab raskemaks asjaolu, et inimene vajab kuivana pรผsimiseks teiste abi. Arengupeetusega inimesed vรครคrivad samasugust inimvรครคrset kohtlemist kui igaรผks meist, ehhki nad ei saa vรตi ei oska enda eest ise seista.
Liikumispuue
Uriinipidamatus on tihedalt seotud paljude liikumispuuetega, muuhulgas halvatusega. Puudega inimestel vรตib lisaks uriini- vรตi roojapidamatusele kaasneda ka piiratud vรตime enese eest hoolitseda, nรคiteks kasutada hรผgieenisidemeid vรตi muid kasulikke abivahendeid.
Suurima ja professionaalsema valiku pidamatuse toodetest leiate Teresa Abivahendikeskustest รผle Eesti ja meie e-poest.