Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme.

See on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta.

Uriinipidamatuse põhjused võivad olla väga erinevad: rasedus, tüsistused sünnitusel, menopaus, eesnäärme probleemid, kuseteede- ja põiepõletikud, kroonilised- või mitmed kaasuvad haigused, diabeet, neuroloogilised probleemid, kõhukinnisus, aga ka pidev raskuste tõstmine, rühihäired, istuv eluviis, vanus, ülekaalulisus ja vahel ka ravimite kõrvaltoime.

Uriinipidamatust esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga – ligikaudu 10% naistest, kes on sünnitanud kolm last, esineb uriinipidamatus. Neli last sünnitanud naiste hulgas on protsent kasvanud 15-ni. 20% üle 65-aastastest ning vähemalt pooled hooldusasutuses elavad inimesed Eestis kannatavad uriinipidamatuse all. Meestest kogeb uriinipidamatust iga neljas üle 40aastane mees.

Ehkki uriinipidamatus on üldine probleem, püüavad inimesed seda sageli varjata nii lähedaste kui ka hoolduspersonali eest. Paljud uriinipidamatuse all kannatavad inimesed ei otsi kunagi vaeva leevendamiseks abi ega küsi nõu. Inimesed peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks, kuna nad ei mõista probleemi piisavalt hästi, ei soovi probleemi põhjuseid teada saada või kardavad vajalikku ravi.

Tõepoolest, uriinipidamatus avaldab inimese elukvaliteedile alati negatiivset mõju ja raskendab nii töötamist kui ka vaba aja veetmist. Uriinipidamatus võib hõlpsasti viia elust kõrvale tõmbumiseni ja sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne.